Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tulevik

Sel nädalal jõudis Euroopa Parlamendi täiskogule vastutava kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil resolutsiooni ettepanek Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta. Möödunud aastal ületas pagulaste arv maailmas 12 miljoni piiri, nendest suure osa sihtkohaks on Euroopa Liit. Et meil on ühine piir, on loogiline ka ühise varjupaigasüsteemi loomine, mis tähendab seda, et kohtlemine ja teenused oleksid kõikides [...]

Võitlus seadusevastase tööjõuga peab toimuma rohujuuretasandil – ka meil Eestis!

Euroopa Parlamendi tegi ettepaneku sätestada karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele. Miks on antud raport praegustes tingimustes huvitav? Sest tunnistab, et riigid üksiti ei tule probleemi lahendamisega toime ja on vaja kollektiivseid lahendusi. Seega liit ühiselt peab panustama rohkem võitlusesse illegaalse tööjõuga. Nüüd majanduskriisi tingimustes, kus töökohtade arv väheneb ja “mustalt” palga maksmise [...]

Euroopa globaliseerumisfond toetab töö kaotanuid

Pingutused selleks, et võidelda globaliseerumise negatiivsete mõjudega, nagu tööstuse ja töökohtade kolimine Euroopast (ja ka Eestist) parematele jahimaadele, on asendunud pingutustega selleks, et võidelda majandussurutisega. Selge märk sellest on Euroopa Komisjoni majandussurutisest välja aitamise pakett, mis estati eelmise aasta lõpus.  Üheks osaks paketi osaks on kaks aastat tagasi algatatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) ümber [...]

Inimõigusorganite töömeetodeid tuleb analüüsida!

  Euroopa Parlament hääletas möödunud EP täiskogul Leedu kolleegi Laima Liucija Andrikienė huvitavat raportit ÜRO inimõiguste nõukogu (IÕN) arengu kohta, milles on raportöör seadnud fookuse Euroopa Liidu rollile nõukogu töös.  Olemasolevale ÜRO inimõiguste komisjonile omistati inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks uue rahvusvahelise mehhanismiga institutsioon – inimõiguste nõukogu. Vajaduse IÕ komisjoni reformeerida tingis viimase politiseerumine ja selektiivsus oma [...]

Kollektiivsete hagidega kartellide vastu

Praegu on ministeeriumites kooskõlastusringil eelnõu, mille eesmärgiks on ära hoida kartellikokkuleppeid. Eelnõu kehtestab kriminaalmenetluse seadustiku, karistuseadustiku ja konkurentsiseaduse muudatustega nn leebusprogrammi. Leebusprogrammi tõhusus avaldub selles, et see kartellikokkuleppes osaleja, kes annab oma nn partneri üles, saab süüdistusest priiks.  Loodetavasti pole see mõeldud mitte niipalju pealekaebamise soodustamiseks, kui selleks, et pealekaebamise hirm hoiaks ära ebaseadusliku teo. [...]

Sõda, mida ei võideta relvadega

  Külaskäik Afganistani möödunud kevadel pani mind kahtlema, kas kunagi saabub sellesse vägivaldsesse riiki aeg, mil külalistele ei jagata enam kuuliveste.  Pisut vähem kui kümme aastat pärast Talibani võimult kukutamist räägitakse täna Afganistani riiklikest edusammudest mitmes eluvaldkonnas, kuid ometi tuleb tõdeda valitsuse võimetust kontrollida suurt osa riigi territooriumist. Alates 2007.a. on vägivald suurenenud ja küllap [...]

Tšehhi peaminister: tähtsõnadeks on energeetika, majandussurutis, Euroopa roll maailmas

Kahtlemata on kahetsusväärne, et Tšehhi eesistumine algas eelnevalt kavandatu asemel pealesurutud  Vene-Ukraina gaasitüli lahendamisega, nii nagu ka eelmisel eesistujal tuli alustada Vene-Gruusia sõja lõpetamisega. Igal asjal on aga ka oma positiivne külg. Gaasitarnete sõjaga on energeetikaküsimused tõusnud esiplaanile, eriti ühtse energiapoliitika vajaduse tunnetamine. Tšehhi eesistumise kava keskmes asub energeetika, mis lisaks majandussurutisele, välispoliitika valupunktidele Lähis-Idas [...]

Ühtne energiapoliitika peab sündima pealinnades

Vana-aasta õhtul, 31. detsembril lahvatas järjekordne Vene-Ukraina gaasitüli, kui Gazprom andis teada, et läbirääkimised Ukrainaga jõudsid tupikusse. Ukraina jäeti uue aasta esimesest päevast gaasita, kuid saabuva gaasi hulka asuti vähendama juba enne seda. Eilsest peatas Venemaa gaasitarned Ukrainale ja seega ka Euroopasse. Gazpromi kinnitusel on gaasikoguste vähenemise eest vastutav ainult Ukraina. Euroopa Liidu eesistujamaa Tšehhi [...]

Nähtamatut kätt surudes

Lugesin hiljuti Rainer Katteli artiklit Neo-liberaalsed puuslikud 15.12.08 EPList. Nagu artikli pealkirjast võib arvata, arutleb TTÜ professor kriitiliselt neo-liberaalse majanduse rollist Eesti majanduses.   Toetudes täna üha enam tsiteeritava majandusteadlase John Maynard Keynes’i tõdemusele sellest, et uute ideede esitamise suurimaks takistuseks on klammerdumine vanadesse, oma aja ära elanud ideedesse, usub professor Kattel, et majanduspoliitika debatti [...]

Juba esimesel töönädalal tekitab Tšehhi president eurooplastes viha ja pettumust.

Sotsiaaldemokraadid Euroopa Parlamendis on täna alarmeeritud tänu Tšehhi eurofoobse presidendi sõnavõtule tänases Financial Times’i arvamusloos “Do not tie the markets – free them”, kus viimane laimab euroliidu ühtset poliitikat sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes. “Klausi poolt ajalehes välja toodud seisukohad ei ole tänases Euroopas aktsepteeritavad”, kritiseeris riigipead europarlamendi sotside juht Martin Schulz. “Ta üritab selja keerata kuuskümmend [...]

Euroopa telekommunikatsiooniturg vähikäigul?

Mullu novembris tuli Euroopa Komisjon välja reformiettepanekuga, mille eesmärgiks oli muuta Euroopa Liidu telekommunikatsiooniturg konkurentsivõimelisemaks. Reformiettepanek puudutas mitmeid küsimusi ning muuhulgas oli üheks võtmeteemaks  tarbijate õiguste ja valikuvõimaluste suurendamine üleliidulisel telekommunikatsiooniturul. Näiteks pidi reformiettepaneku jõustumisel kõikidele ELi kodanikele olema tagatud lairibaühenduse (nt internetiteenused) kättesaadavus. Õigusakti jõustumiseks oli tarvis Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu heakskiitu.  Tänaseks [...]

Inimõigused on sünnipärane õigus!

  Tänavusel inimõiguste päeval tähistame ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäeva. Tegemist on inimõiguste ajaloolises arengus sõjajärgsete Genfi konventsioonide kõrval tähtsa dokumendiga, milles tunnustatakse inimõiguste üldkehtivust. Olgugi, et deklaratsioon pole õiguslikult siduv dokument, lasub ÜRO liikmetel organisatsiooni põhikirjast tulenevalt üldine inimõiguste austamise kohustus. Inimõiguste universaalsus on tagatud rahvusvahelise õigusega. Inimõiguste ülddeklaratsioon sätestab, et igal indiviidil on [...]

Pea laiali otsas… Kongos

  Euroopa Parlamendi oktoobrikuu täiskogul pidasin inimõigusrikkumiste punkti all kõne Ida-Kongos toimuvate rahutuste üle ning avaldasin mure inimõiguste olukorra üle selles väga keerulises piirkonnas. Mulle tundus siis, et pean sellel regioonil ja teemal peatuma sellepärast, et rõhutada, kui hull on see olukord, mitte sellepärast, et meil oleks väga selge pilt, kuidas seda olukorda lahendada. Mainitud [...]

Kollektiivmenetlus kõikidesse liikmesriikidesse?

Eelmisel nädalal avaldas Komisjon rohelise raamatu kollektiivsetest kahjuhüvitistest ehk sellest, kuidas hõlbustada kahjuhüvitusnõuete esitamist olukorras, kus üheainsa kaupleja tegevuse tõttu on kahju saanud suur hulk tarbijaid. Kui näiteks reisifirma jätab ära väljakuulutatud reisi ning keeldub tagasi maksmast klientide poolt tehtud reisi sissemakseid,  oleks kahjukannatajatel võimalik kollektiivhagi kasutades reisifirma kohtusse kaevata. Ka vastava riigi tabrijakaitseorganisatsioonil oleks [...]

Kõrgõstanis on külm

Kuigi puud on veel lehtes, on Kõrgõstanis külm. Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. See Kesk-Aasia demokraatia saarekeseks kutsutu oleks kui vee alla vajunud. Aga eks olegi kohatu nii mägisel maal saarest rääkida ja vett on siin viimastel aastatel pigem vähem kui üle ujutamas. Kuna elektrit toodavad siin hüdroelektrijaamad, siis napib ka elektrit. Kokkuhoiu [...]

Eesti roll Saksa-Vene suhetes: kas naeratades või rusikaid vibutades?

Hea kolleeg ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on leidnud, et jutt kriitilisest konstruktiivsusest Venemaa suunal on arusaamatu (http://markomihkelson.blogspot.com/2008/10/venemaa-mngib-saksamaa-kaardile.html). See on heaks ajendiks, et veidi selgitada. Mihkelsonile jäi arusaamatuks minu öeldu Terevisiooni hommikuprogrammis möödunud reedel pärast seda, kui naasesin Moskva kohtumistelt Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni delegatsiooni liikmena. Mihkelsonile jäi arusaamatuks mõte, et Euroopa on järjest [...]

Kivikuningas Lukašenka mängib Valgevenega muutumismängu

“Valgevenelased usuvad järjest vähem, et Euroliit on nende vaenlane ning et Valgevene vaevleb poliitilises isolatsioonis ikka tänu nn. siloviki’tele, ehk Nõukogude päevist pärit nomenklaturale.”

Täna on Euroopa keelte päev!

Täna on Euroopa keelte päev, seega ka eesti keele päev. Küsisin hiljuti ühes Järvamaa koolis esinedes, mida nad arvavad sellest, mitu ametlikku keelt meil Euroopa Parlamendis on? Loetleti Euroopa “suuri” keeli. Seda, et ka eesti keel on Brüsseli kõnevoorude ja dokumentide ametlik keel, on ilmselt siiani Eestis paljudel raske uskuda. Minu kui värske euroinimese üks [...]

22-25 september 2008 EP täiskogu istung

Mis on Internet? – on Euroopa Liidu selle nädala töös üks aktuaalsemaid küsimusi. Väljendagu see kasvõi selles, et mitu käimasolevat raportit on Euroopa Parlamendi lõppeva täiskogu nädala töökavas: terrorismivastase võitluse raport, mis käsitleb kihutustööd tegevaid Internetilehekülgi, meediakanalite koondumise ja Euroopa Liidu meedia pluralismi raport ning isikuandmete kaitse raport. Samuti arutatakse Internetiturvalisuse küsimusi seoses telekompaketiga. Tänasel [...]

Kesk-Aasia teed viivad taas Pariisi!

Kesk-Aasia siiditeed pidi toodi kunagi kallist kaupa, mis jõudis ka Euroopa valitsejate salongidesse. Nüüd üritavad need valitsejad jälle kaubateid turgutada. Siidi asemel tuntakse küll huvi hoopis nafta ja gaasi vastu.   Möödunud nädalal juhtus üks halenaljakas lugu. Euroopa Parlamendi Kesk-Aasia delegatsioonijuhid ootasid oma Tadžiki kolleegidelt kinnitust, et mõni nädal hiljem leiaks aset eurooplaste visiit Dušanbesse. [...]

Mida näitas eilne Ülemkogu kui arutas erakorraliselt Gruusia küsimust?

Mida tegelikult saavutati? Vene meedia suhtub ELi eilsetesse otsustesse kui Venemaa võitu, mis on osaliselt põhjendatud, sest päris  sanktsioone neile kaela ei mõistetud ning ähvardavas toonis kirjadele riigipead oma allkirju ei andnud. Agressiivset poliitikat viljeleval Venemaal on raske aru saada sellisest stiilist. Mida Vene lehed ei kipu ega ka ilmselt oska hinnata, on see, kui [...]

Pariisi uuest immigratsioonipaktist

  Prantsusmaa tutvustas Euroopa Liidu nõukogu siseministrite kohtumisel Cannes’is uut “Immigratsiooni ja asüüli pakti”, millesse on küll suure immigratsioonimaa Hispaania survel tehtud muudatusi, kuid dokumendi põhimõtteks jäi endiselt prantslastele endile armas “valitud immigratsiooni” idee, ehk rahvarände organiseerimine vastavalt meie (loe: rikaste) vajadustele. Tegelikult ju sama põhimõte, mida oleme Eestis rakendanud, vahe on aga selles, et [...]

Laviinina lubadusi, aga kus on muu?

Economist kirjutas möödunud nädalal vahest, mida tekitab Nicolas Sarkozy poliitika, mis ühalt tõotab kodanikele kopaga lubadusi, kuid olles samas üsna tõenäoline, et ei tekita eriti reaalseid tulemusi. Nicolas Sarkozy on andnud palju lubadusi. Vaieldamatu liidrina Prantsuse presidendikampaanias, andis toonane kandidaat 490 tulevikulubadust, millest tänaseks on täide viidud üks ning menetluses 55. Kampaania käigus antud pea [...]

Lepinguga ei saa südameid võita

Iiri Tööpartei juht Eamon Gilmore ütles tänasel Euroopa sotsiaaldemokraatlike parteide juhtide kohtumisel, et üks põhjusi, miks rahvas Lissaboni lepingule „ ei”  ütles, oli see, et selles polnud suurt IDEED, mida oleks saanud kampaanias kasutada. Ka ajaliselt jõudsid negatiivse kampaania tegijad  oma loosungitega valitsusest ette ja siis tuli  hakata selgitama ning  asju ümber lükkama, mis pole [...]

Referendumite üledoos

“Euroopas istuvad individuaalsed kapriisid süstemaatiliselt pähe üldhuvidele ning lühiajalised valikud pimestavad pikaealist visiooni.”

Iirimaa referendum: hoiame hinge kinni!

Kui 2005. aastal põrusid Prantsuse ja Hollandi EL põhiseadusleppe referendumid, räägiti Euroopa pealinnades magushapult “pausist”. Lissaboni lepet ratifitiseeriv ainus referendum Euroopa Liidus toimus eile Iirimaal. Hinge kinni hoides tuleb loota iirlaste õnnestumist, sest aja maha võtmiseks pole euroliidul enam aega. See nädal on äärmiselt tähtis Euroopa Liidu jaoks. Soomes, Kreekas ja Eestis ratifitseeriti Lissaboni lepe [...]

Ameerika presidendiks mustanahaline, Euroopa presidendiks naine?

Hillary Clinton on  loobumas kandideerimisest  Ameerika esimeseks naispresidendiks. Mustanahaline  Barack Obama on  praktiliselt haaranud endale  demokraatide kandidaadi koha. Uued tuuled on puhumas ka Euroopa Liidus ja valgete meeste ainuvalitsus võib ümber saada siingi.    Alles arutasime isikuid, kellest  võiks saada järgmine EL president, nimetades Blairi, Junckerit, Barrosot, Rasmusseni ja keda veel. Sekka räägiti ka Euroopa Komisjoni presidendi ning EL kõrge esindaja kandidaatidest ja poliitilistest mängudest selle [...]

Leiboristide kaotusest ja valimissüsteemidest

Suurbritannia peaministri Gordon Browni ja  leiboristide läinudnädalane kaotus kohalikel valimistel oli põhjustatud mitmete asjaolude kokkulangevusest. Kui rääkida konkreetselt Londoni tulemusest, siis tegelikult said leiboristid Ken Livingstone’iga eesotsas siin sama palju hääli, kui eelmine kord, aga et kõik uued valijad hääletasid konservatiive, siis võitiski ekstsentriline Boris Johnson. Loomulikult aga ei saa aga mööda vaadata sellest, et [...]

Iraagi suur edasiminek?

Peaminister Nouri al-Maliki kuulamine väliskomisjonis. Möödunud nädalal (17. aprillil) külastas Euroopa Parlamendi väliskomisjoni Brüsselis Iraagi peaminister Nouri al-Maliki. Tema jaoks oli see esimene visiit sellesse organisatsiooni ja ta sõitis kohale, et arutada väliskomisjoni liikmete, Iraagi delegatsiooni kuuluvate saadikute ja Parlamendi president Hans-Gert Pötteringiga olukorda oma riigis (President Pöttering pakkus välja, et Iraagi parlament looks eraldi [...]

Aidata Aafrikat… õpetades Hiinat korralikult käituma?!

Eile toimus Strasbourgis, Euroopa Parlamendi täiskogul arengukomisjoni arutelu Hiina poliitika ja käitumise üle Aafrikas. Euroopas avaldatakse Aafrikale kaastunnet poliitiliselt ja vaeste toetamise idee on siin noobel. Mõnigi aga küsib: mis abi on säärastest seisukohavõttudest? Hiina loob Aafrika juhtidega tingimusteta ärisuhteid ning loob meie manitsemiste kõrvale tunde, et aafriklastel on asju kergem ajada nendega, kellelt etteheiteid [...]

Ojulandi üks Euroopa Liidu teemaline fopaa jälitab teist!

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland saatis välisminister Urmas Paetile täna kirja, kus ta nõuab välisministeeriumi poolset sekkumist olukorras, kus Küprose võimud nõudsid Eesti elamisluba omavalt Tartu Rocki korvpallurilt piirilt viisat. «Ei ole võimalik, et üks Schengeni ruumiga liitunud Euroopa Liidu riik rikub Schengeni ruumi põhimõtteid. See on ennekuulmatu, tahaks loota, et tegemist polnud mingi tahtliku aktsiooniga, [...]

SOLVIT lahendab teie probleemid

Aegajalt küsitakse, et mis kasu sellest EList reaalselt on. EL lepingud ja seadused täidavad tuhandeid lehekülgi ja EL tundub tihti nii kauge ja kummalisena. SOLVIT – Euroopa Komisjoni poolt loodud võrgustik EL kodanike ja ettevõtete probleemide lahendamiseks on üks hea näide praktilisest kasust.  Kas sinu ettevõttel on raskusi käibemaksu õigeaegse tagasi saamisega teisest liikmesriigist? Kas sul on olnud probleeme kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega [...]

Lissaboni lepe fookuses

Milleks meile uus Lissaboni lepe? Ikka selleks, aastatepikkuse iseendaga tegelemise kõrval,  pühenduda maailma parandamisele. Et  viia lõpule (vähemalt selles etapis)  institutsioonide reformimine, et EL suudaks funktsioneerida parimal tasemel ja seeläbi ka vastu seista globaliseerumise väljakutsetele.  Ja need on juba hoopis tõsisemad.    Tuleb lahti saada  tuntud klišeest – Euroopa Liidust kui “majanduslikust hiiglasest ja poliitilisest pügmeest” ja teha tõsiseid jõupingutusi ühise välis- [...]

Ei saa armastada riiki, kui vihkad tema rahvast

Kosovole tähendab iseseisvus lootust paremaks homseks. Eile võttis endine Serbia provints Kosovo vastu oma iseseisvusdeklaratsiooni. Pelgalt viisteist minutit pärast iseseisvuse väljakuulutamist teatas Serbia peaminister, et Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning palub teistelgi riikidel samamoodi käituda. Venemaa, suurim iseseisvuse vastustaja, pole tänaseni enda otsusest teada andnud. Olgugi on juba toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu istumine antud teemal, [...]

Prantsusmaa andis oma panuse

Sel nädalal kiitsid Prantsusmaa parlamendi mõlemad kojad heaks Euroopa Liidu uue reformileppe.  Olgugi, et Euroopa Komisjon loodab, et jutt euroliidu kriisist lõpeb, ning et ratifitseerimisel on uus Liisaboni lepe, räägitakse edasi Euroopa kriisist. Samas, Eestis on osad poliitikud arvamusel, et EL ei vajagi uut aluslepet. Näiteks arvas kunagine Eesti välisminister mõni aeg tagasi, et “ei arva, [...]

Poliitilised vahetuskaubad

Selle aasta üks otsustavamaid küsimusi  Euroopa Liidu jaoks on uue seadusraamistiku -reformileppe heakskiitmine  liikmesriikides. Kui välja arvata Iirimaa, kus peab toimuma referendum, on see teistes liikmesriikides rahvusparlamentide otsustada. Seni on enim räägitud ohust, et britid võivad hakata nõudma Iirimaa eeskujul rahvahääletust ja siis kukub asi läbi. Aga küsimus on täna pigem selles, et probleeme on [...]

Kellest saab EL president?

Viimasel ajal räägitakse Brüsselis üha rohkem sellest, kes võiks saada järgmiseks EL presidendiks. Euroopa Liidu Reformileppe kohaselt, mis  detsembris Lissabonis alla kirjutati ja mis nüüd ootab ratifitseerimist liikmesriikides, valitakse EL president kaheks ja pooleks aastaks (kvalifitseeritud häälteenamusega) liikmesriikide esindajate poolt. Praeguse leppe kohaselt on EL presidendiks liikmesriigi peaminister, kelle kord on EL eesistumist juhatada ja [...]

Komisjoni volinikest läbi aegade

Viimastel nädalatel on avalikkuses arutatud erinevate inimeste sobivust ja kandidatuuri järgmiseks Eesti volinikuks Euroopa Komisjonis. Suuremat arutelu sel teemal üle Euroopa on oodata aasta teisel poolel, kui algab Prantsusmaa EL eesistumine. Kuna meil on olnud üsna väike kogemus voliniku määramisel, kasutasin EP suurepärast raamatukogu ja uurisin veidi, millise taustaga inimese on Euroopa Liidus volinikuks saanud. [...]

2008: Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta

Sel nädalal avati Ljubljanas üleeuroopaline kultuuridevahelise dialoogi aasta. Selle raames korraldatakse mitmeid projekte ja üritusi üle terve Euroopa, sh ka Eestis. Eestis on korraldajaks Avatud Eesti Fond. Rohkem informatsiooni saab interneti leheküljelt www.dialogue2008.eu. Arutelude käigus puudutakse erinevaid teemasid, sh rahvusvähemuste teemat erinevates liikmesriikides.  Eesti jaoks tuleb selline aasta väga huvitaval ajal. Meie jaoks on elevandiks [...]

Kodanike kirjad

Üheks punktiks põhiõiguste hartas on üsna loomulikult õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes asutamislepingute keeltest ming talle tuleb vastata samas keeles (artikli 41 lõige 4). Niisiis võivad kodanikud esitada oma küsimusi eesti keeles ja selleks on kolm erinevat võimalust:  Tavaposti teel:  Kodanike kirjad Euroopa Parlament L-2929 Luxembourg  E-posti teel veebilehel: www.europarl.europa.eu klõpsates viidal kodanike kirjad  Ja faksi [...]

Põhiõiguste harta 2007

Põhiõiguste harta kuulutatakse pidulikult välja Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poolt järgmisel nädalal. Hartat võib lugeda üheks Euroopa suurimaks saavutuseks ja on viimaseks sammuks pialt teekonnal impeeriumitest iga inimese õiguse tunnustamiseni.   Põhiõiguste harta kirjutati alla Nizzas 7. detsembril 2000. aastal. Nüüd on temast aga saanud oluline osa uuest Reformilepingust muutudes seega juriidiliselt siduvaks EL institutsioonidele. [...]