EL välispoliitika proovikivi Kosovo

Detsembris jõuavad asjad Kosovo läbirääkimistel kriitilise hetkeni kuna Kosovo on   kuulutanud, et iseseisvus kuulutatakse välja ühepoolselt kui läbirääkimistel selleks ajaks tulemus ei ole.

Mis edasi saab on üsna murettekitav ka kõige külmaverelisematele välispoliitika ekspertidele. Venemaa on kinnitanud oma toetust Serbiale ja Ameerika Ühendriigid pooldavad lahenduse leidmist Kosovos võimalikult kiiresti. Euroopa Liidu riigid peavad ka leidma oma positsioonid kas ühtselt või igaüks eraldi nagu välispoliitiliste otsuste puhul kahjuks tavaks on.  Kindlasti mäletavad inimesed viimase Kosovo sõja lõpus 1999. aastal toimunud ebameeldivat intsidenti Pristina lennujaamas, kus Ameerika ja Venemaa väeüksused üritasid jõuda esimesena kohale, et lennujaamas oma postid sisse seada. Vene väeüksused jõudsid enne kohale, ja ameeriklased loobusid kuna kindral Mike Jackson, kes juhatas NATO Briti vägesid Kosovos teatas NATO komandör Wesley Clarke’ile kavatsuse lennujaam endale haarata, teatades, et “ei kavatse alusta kolmandat maailmasõda.”  Tollal, kui Venemaa oli alles 1998. aastal alanud majanduskriisi küüsis, järgnes mitu nädalat pingelist vastasseisu Venemaa ja USA vahel. Nüüd kui Venemaa on kõrgetest nafta- ja gaasihindadest ammutanud uut jõudu, mis kajastub mitmetes välispoliitilistes tegevuses, sh raketibaaside üle Poolas ja Tsehhis, võib oodata tunduvalt jõulisemat reaktsiooni.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: