EL välispoliitika proovikivi Kosovo

Detsembris jõuavad asjad Kosovo läbirääkimistel kriitilise hetkeni kuna Kosovo on   kuulutanud, et iseseisvus kuulutatakse välja ühepoolselt kui läbirääkimistel selleks ajaks tulemus ei ole.

Mis edasi saab on üsna murettekitav ka kõige külmaverelisematele välispoliitika ekspertidele. Venemaa on kinnitanud oma toetust Serbiale ja Ameerika Ühendriigid pooldavad lahenduse leidmist Kosovos võimalikult kiiresti. Euroopa Liidu riigid peavad ka leidma oma positsioonid kas ühtselt või igaüks eraldi nagu välispoliitiliste otsuste puhul kahjuks tavaks on.  Kindlasti mäletavad inimesed viimase Kosovo sõja lõpus 1999. aastal toimunud ebameeldivat intsidenti Pristina lennujaamas, kus Ameerika ja Venemaa väeüksused üritasid jõuda esimesena kohale, et lennujaamas oma postid sisse seada. Vene väeüksused jõudsid enne kohale, ja ameeriklased loobusid kuna kindral Mike Jackson, kes juhatas NATO Briti vägesid Kosovos teatas NATO komandör Wesley Clarke’ile kavatsuse lennujaam endale haarata, teatades, et “ei kavatse alusta kolmandat maailmasõda.”  Tollal, kui Venemaa oli alles 1998. aastal alanud majanduskriisi küüsis, järgnes mitu nädalat pingelist vastasseisu Venemaa ja USA vahel. Nüüd kui Venemaa on kõrgetest nafta- ja gaasihindadest ammutanud uut jõudu, mis kajastub mitmetes välispoliitilistes tegevuses, sh raketibaaside üle Poolas ja Tsehhis, võib oodata tunduvalt jõulisemat reaktsiooni.

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: