Pakistani demokraatia mitmepalgelisusest

Samal ajal kui Lääne meedia, sealhulgas ka Eesti oma, langetasid mõrvatud Benazir Bhutto leinas pead, tuletavad Pakistani ja tema naaberriikide (näiteks India) ajalehed meelde, et käsitlus temast, kui demokraatia suurkujust, on lihtsustatud. Tuletavad meelde seda, kuidas Bhutto oma kahel peaministriks olemise ajal toetas nimelt islamiäärmuslasi, nähes neis väärtuslikku jõudu võitluses India vastu. Taolise frankensteinliku poliitika paljastas samuti 4. jaanuari International Herald Tribune’i arvamuskülg, kus kirjeldatakse Benazir Bhutto  rolli  Talibani võimu kindlustamisel Afganistanis, kasutades selleks Pakistani luureteenistusi. Samuti treeniti tuhandeid islami noorsõdalasi koraanikoolides madrassades, et saata neid Kašmiiri piirkonda räpast tapatööd tegema. Kui rahutuste algusaastatel oli tegu suhteliselt spontaansete väljaastumistega amatööride poolt, kuni 1990. alguseni, mil Pakistanist hakkas piirkonda tulema tuhandeid nii vaimselt kui füüsiliselt ja sõjaliselt väljatreenitud võitlejaid ning džihadiste.   

Nüüd aga pöördusid nad oma looja vastu, tõenäoliselt tapeti Benazir Bhutto nende samade Islami äärmuslaste poolt, kelle tegevusele ta Pakistani 1980. ja 1990. aastatel juhtides kaasa aitas.  

Sõltumata valimisloosungitest on võitlus äärmuslaste vastu täna Pakistani suurim väljakutse. India ajaleht „The Navhind Times Saturday” (29.12) kirjutab, et „Benaziri mõrv annab ohu- singaali kõigile subkontinendi juhtidele. Pakistanist on saamas järgmine lahinguväli Al Queda ja USA vahelises võitluses.” USA-l on on küll oma sõjaline baas Pakistanis, aga ta vajab igal juhul Pakistani armee toetust. Seda armeed vajas ka USA toetusega Benazir Bhutto ja seetõttu ei peeta loogiliseks, et armee oleks tema tapmise taga. Bhutto oli muutunud ohtlikuks eelkõige terroristidele. 

Lääne sümpaatia  karismaatilise liidri vastu on igati mõistetav, samuti saan aru kaastundest julge naise vastu, kelle poliitilist mõrva ei õigusta mitte miski. Ometi ei saa tema lugu jutustades alustada tema kangelasliku naasmisega kodumaale 2007. lõpul, et võidelda demokraatia eest. Tema lugu on palju, palju vanem ja Pakistani demokraatia mitmenäolisem kui oskaksime arvata.  

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: