Veel üks MEPi kõne

Olen omajagu mõelnud kas ja kuidas vastata eelmise aasta lõpus SLÕhtulehes avaldatuduudise nuppudest MEPide sõnavõttude arvust kolme aasta jooksul.  

Endise ajakirjanikuna reageerin ilmselt valulisemalt kui teised ebaobjektiivsele, ühekülgseleja pealiskaudsele informatsioonile. Kuigi poliitikuna peaksin olema sellega ju harjunud.  

Ajaleht kirjutas minutiliste sõnavõttude ja küsimuste esitamise arvust, milles peab tunnistama, et meie, Eesti MEPid, kelle kohta andmeid esitati, ei olnud just hästi esindatud. See jättis halva mulje meie aasta kokkuvõtteks ja oli üleüldises stiilis kivi nende kapsaaeda kes on “kaugel maal maksumaksja raha kulutamas”. 

Usun, et suur osa inimesi siiski mõistis, et nii nagu ei saa  Riigikogus tehtavat tööd kirjeldada ainult suure saali sõnavõttude järgi, kuigi Toompeal on kõnepidamiseks hoopis avaramad võimalused, nii toimub ka Brüsselis suurem osa tööst mitte plenaaristungitel.  Tähtsad on fraktsiooni  koosolekud, komisjonid, komisjone ette valmistavad komisjonid ja erinevad töögrupid. Ausalt öeldes on plenaaristungid suhteliselt igavad just oma formaalsuse tõttu. 

Ise osalen välisasjade komisjoni, inimõiguste komisjoni töös ja siseturu ning tarbijakaitse komisjoni töös. Tarbijakaitseküsimused on jõudnud uuele tasemele seoses uue Bulgaaria komisjoni voliniku määramisega sellele tarbijakaitsevoliniku kohale. Tarbijaõigustiku kaheksa eksisteeriva direktiivi parandamine käib praegu Brüsselis ja sellel on mõju meile kõigile.  

Samuti on tarbijakaitse komisjonis tulemas näiteks laste ohutuse direktiivi ümbervaatamine selle aasta esimesel poolel. Lastekaitse liidu presidendina kindlasti annan endast parima, et meie fraktsiooni positsioonid oleksid orienteeritud esmajärjekorras tugevale laste kaitsele. Siseturu- ja tarbijakaitse komisjoni töö on oluline ka selle poolest, et see on praegu üks neid valdkondi, kus parlamendil on kaasotsustamisõigus. See annab sellele komisjonile erilise kaalu situatsioonis, kus mitmed muud komisjonid on pigem jututoad.Muuseas 2009.a. aastast lisandub terve rida olulisi valdkondi, kus parlament saab nõukogu kõrval otsustusõiguse. 

Uute liikmesriikide parlamendisaadikute roll on samuti tutvustada Euroopa institutsioone, otsustusprotsesse ja päevakavalisi teemasid avalikkusele kodus. Olen püüdnud seda rolli täita nii kohtumistel, koolides kui ka meedias abi kasutades.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: