Poliitilised vahetuskaubad

Selle aasta üks otsustavamaid küsimusi  Euroopa Liidu jaoks on uue seadusraamistiku -reformileppe heakskiitmine  liikmesriikides. Kui välja arvata Iirimaa, kus peab toimuma referendum, on see teistes liikmesriikides rahvusparlamentide otsustada. Seni on enim räägitud ohust, et britid võivad hakata nõudma Iirimaa eeskujul rahvahääletust ja siis kukub asi läbi. Aga küsimus on täna pigem selles, et probleeme on ka riikidega, kus Lissaboni lepe läheb parlamentaarsel teel ratifitseerimisele. 

Käesoleval nädalal on Lissaboni lepinguga aktiivselt tegelenud Slovakkia parlament, kus asi takerdus koalitsiooni – opositsiooni vastuoludesse. Kuna vastavalt Slovakkia seadustele on vaja 150. häälest 90, et ettepaneku heaks kiita ja seega oleks Slovakkias vaja valitsuskoalitsioonile lisaks ka opositsiooni toetust.

Slovakkia kolleegide kinnitusel oli leping arutelul kõikides parlamendikomisjonides ja leidis  90% saadikute toetuse. Sellele vaatamata ei tulnud eile toimuma pidanud hääletusel leppele vajalikku toetust! Kolm opositsiooniparteid on seadnud  oma hääled  sõltuvusse sellest, kas valitsus võtab tagasi ajakirjandusseaduse eelnõu või ei (sic!). Eile andsid need kolm erakonda  (kelle esindajad Euroopa Parlamendis kuuluvad Rahvaparteisse) pressikonverentsi, kus sõnasid otse, et Lissaboni leppe mittetoetamise taga on midagi muud, teisejärgulist – paraku kohalik ajakirjandusseaduse eelnõu. Kaks  neist on tunnistanud, et reformilepingu vastu pole neil midagi, nad olid seotud ka selle lepingu ettevalmistamisega.

Skandaalne, et laias pildis millegi nõnda mitteolulise taha võib takistuda Euroopa edasiminek, uue reformileppe vastuvõtmine, üleilmastumises ellujäämine või kes seda teab, mis kõik! Kui aga Slovakkia valitsus võtaks täna reformileppe tagasi, et uus katse näiteks poole aasta pärast teha, on oht, et opositsioon  jätkab väljapressimistaktikat ja hakkab seda ära kasutama ka iga järgmise seaduseelnõu puhul.  Ebameeldiv pretsedent, mis võib halba eeskuju anda teistelegi riikidele, kus Euroopa Liidu seadusandlust hakatakse ära kasutama kohalike asjade ajamisel. Samamoodi võiks küsida, mida arvaksid ülejäänud, uue leppe edus kindlad eurooplased sellest, kui väikeriik Eesti, kelle RIigikogus ollakse ratifitseeritava leppega nõus, ei suuda lepet ratifitseerida, kuna Riigikogu erinevad fraktsioonid ei jõua parteiüleste kokkulepeteni ja hakkavad kasutama Euroopa, sh. Eesti jaoks olulist lepet vahetuskaubana oma muude ambitsioonide elluviimiseks.

Omaette keeruline probleem on ka referendum Iirimaal ja tundub, et sealgi üritatakse lepet ära kasutada ja instrumentaliseerida. Nii väidavad Iiri ametühingud näiteks, et on pannud oma toetuse sõltuvusse sellest, milliseid samme astuvad Euroopa institutsioonid seoses  Laval’i kaasusega ehk Euroopa Kohtu otsusega, mis andis õiguse Läti ametiühingutele, kes kaitsesid ehitajate huve, kelle tegevuse blokeerisid Rootsi ametiühingud. Seda otsust nähakse siin kui kaugeleulatuvat pretsedenti ja see on aktiviseerinud  protektsionistlike lääneriikide esindajaid, kelle jaoks tööjõu ja teenuste vaba liikumine on ilus vaid teoorias!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: