Demokraatia rindejoonel

Keenias toimuvas eri kogukondade grupeeringute korraldatud vägivallas on surma saanud üle 1000 inimese ning peavarjuta isikuid on juba pea 300 000. Poliitikud kemplevad endiselt selle üle, kellele jäi võit viimastel presidendivalimistel, mis toimusid juba 27. detsembril 2007.

Endise ÜRO peasekretäri Kofi Annani poolt juhitavad läbirääkimised käivad, aga kokkuleppe saavutamine pole lihtne. Samal ajal on Keenia kiiresti kaotamas eduka ja stabiilse turismimaa mainet, mis tal oli veel mõni kuu tagasi.

Valimised võitis endine president Kwai Kibaki, ent tema rivaal, opositsiooni liider Raila Odinga väidab, et valimistulemusi võltsiti ning et õigete arvestuste kohaselt oleks valimised võitnud tema.  Reeglite rikkumist kinnitavad ka rahvusvahelised vaatlejad.

Massilised väljaastumised võimude vastu algasid pärast presidendi ametisse vannutamist 30. detsembril, kiiruga valgus pahameel Nairobist Lääneprovintsi, Nyaza provintsi ning ranna-aladele. Suurimad kokkupõrked leidsid aset veel riigi lääneosas, Kisumus ja Eldoretis, mis on president Mwai Kibaki vastase opositsiooni tugipunktideks.

Muret Keenias toimuva üle on väljendanud 13 maailma riiki, teiste seas USA, kes ähvardavad vägivalla jätkumise korral peatada abisaadetised. Keenias on tapetud Opositsioonilise Oranži Demokraatliku Liikumise kaks rahvasaadikut. Rahutused poliitiliste ebakõlade ja valimistulemuste  ümber on kasvanud hõimude-vahelisteks. Kikujud toetasid ulatuslikult president Kibakit, samas Luo ja Kalendzini rahvad olid opositsiooni poolt.

Olukord on  kriitiline. Inimõigusaktivistid saavad surmaähvardusi, suured abiorganisatsioonid on varem õitseva turismiga Aafrika demokraatia musterriigist välja tõmbumas. Näiteks juba aastaid Keenias misjonitööd teinud eestlanna Rael Leedjärvel oli jäänud töötada veel neli kuud, kuid paraku tõmbasid presidendivalimistele järgnenud rahutused Aafrikas viibimisele kriipsu peale. Lahkumise olla otsustanud lõplikult külades võimutsevad noortejõugud, kelle üks liige olevat misjonitöötajaile lähenedes öelnud: “Me tapame teid ära, ausalt öeldes olete juba praegu surnud,” kirjutas Postimees.

Lahvanud hõimudevaheline viha ja vägivald on kõhedusttekitavalt sarnane 1990. aastate keskel Rwanda toimunule.

Küsimused, mida peab esitama ,  on olulised nii Keeniale kui kogu Aafrikale. Kas demokraatliku mainega riigi kodanikel  on  õigus nõuda õiglaseid valimisi?  Kui kaugele võib nende nõudmistega minna?  Oleme ju näinud laialdasi demonstratsioone demokraatia eest Ukrainas ja Georgias. Kui kõrget hinda peaks aafriklased demokraatia eest tasuma? Tavalised keenialased maksavad selle eest igatahes ränka hinda. Rääkimata majanduslikust kahjust, mis annab turismimaal juba praegu teravalt tunda.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: