Uus hiinlaste terminal Muugal – kas õnn või õnnetus?

Peaminister kritiseeris üleeile Muuga sadama uut projekti. Marko Mihkelson astus üles projekti toetuseks eile oma blogis. Kritiseerides peaministrit kinnitab ta, et hiinlaste investeeringud on olulised Eesti majanduse jaoks. Mõlemad jätavad mainimata väga olulise küsimuse, mida tuleb teadvustada seoses selle projektiga. See puudutab järelvalvet saabuvate konteinerite üle – suuremate kaubavoogudega kaasneb suurem vastutus järelvalve osas. 

Piraatkaupade arv Euroopa Liidu ja seega ka Eesti turul, mis võivad ohustada inimeste tervist, on tõusuteel. Suurem osa neist saabub Hiinast. Hiina kaupade jaotuskeskus ja terminal Eestis tähendab meie jaoks suurt vastutust takistamaks nende kaupade jõudmist EL turule.  

Praeguste kaubavoogude juures paistab, et meie tollijärelvalve toimib hästi. Eesti tollil on kaks täielikult mobiilset röntgenmasinat konteinerite läbivalgustamiseks ja muud vajalikku tehnikat. Juba on käimas uued projektid ja planeeritakse suuri investeeringuid IT võimekuse tõstmiseks. 97% deklaratsioonidest esitatakse elektroonilisel kujul, mis lihtsustab järelvalvet. See näitaja on üks kõrgeimaid Euroopa Liidus. 

Seda kõike aga praeguste kaubavoogude juures, mis on ca 120000 TEU konteinerit aastas. Kavandatav projekt koostöös Hiina Ningbo sadamaga tooks meile tervelt miljon konteinerit aastas. Mõnede prognooside kohaselt suureneks see 3-4 miljonile mõne aasta sees! 

Seega peame juba täna tõsiselt kaaluma, kuidas suudame kontrollida neid miljoneid konteinereid. Kindlasti on toll suuteline seda tööd eeskujulikult tegema, kui neil on piisavad ressursse ja seda õigel ajal. Aga näiteks mitu uut röntgenmasinat oleks veel vaja, kui palju uusi ametnikke? Küsimused piraatkaupade osas võiks tõstatada ka läbirääkimistel hiinlastega. 

Muidugi tähendab Läänemere esimene suurem kogu piirkonda teenindav konteinerterminal ühest küljest olulist võitu. Need kaubavood aitaksid täita seda auku, mis tekkis Venemaa transiidiäri vähenemisega. Samas tuleb endale aru anda vastutuse suurusest ja seda kogu EL siseturu ees. 

Euroopa Komisjoni andmetel on 2006. aastal suurenenud oluliselt piraatkaubaartiklite arv. Üle Euroopa on registreeritud üle 37000 juhtumi, mis on 40% suurem kui 2005. aastal. See tähendab ca 128 miljonit piraatkaubaartiklit. Sarnane tõus võltsitud kaupade koguses peegeldub ka näiteks USA tolliameti andmetes. Läinud suvel, USA kongressis Euroopa Parlamendi delegatsiooniga viibides, oli see üks tõsisemaid jututeemasid. USA kolleegid on hakanud otsima koostööd, et ühiselt võidelda Hiina võltskauba vastu.  

Piraatkaubad võivad olla väga erinevad – riietest CDde ja DVDdeni. Piraatkaubandus on kahjulik nii majandustegevusele, tähendades saamata jäänud tulu Euroopa ettevõtetele, aga võib olla ka ohtlik, kui tegu on näiteks hambapastaga või ravimitega. Lood plahvatavatest mobiiliakudest ja ohtlikest mänguasjadest pole samuti harvad.  

79% piraatkaupadest tuleb Euroopa Liitu just Hiinast, teiste riikide osakaal on oluliselt väiksem: Ühendatud Emiraadid (5%), India (1%), Alzeeria (1%), Hong Kong (1%), Egiptus (1%), Türgi (1%).  

Sealhulgas võib pidada eriti ohtlikuks seda, et tervelt 384% võrra on suurenenud võltsitud ravimite osakaal. 

Kõige rohkem on tabatud salasigarette (ca 74 miljonit), riideid (14 miljonit), CDsid, DVDsid, kassette (15 miljonit) elektroonikat (3 miljonit) ja ravimeid (2,7 miljonit).

Kõige rohkem on tabatud piraattoodangut Kreekas, Sloveenias, Belgias, Itaalias ja Saksamaal. Piraatkaupa tabatakse kõige rohkem EL piiridel Balkanimaadest, ja mis meile oluline, sadamates nagu näiteks Antwerpen Belgias.

Füüsilise kontrolli läbivad sadamates umbes 5% konteineritest. Kontrolle tehakse riskianalüüside põhjal. Uute tehnoloogiate abiga on võimalik teha muidu ajamahukas töö tunduvalt kiiremini, ja seda on siiani peetud piisavaks. Organiseeritud kuritegevuse aktiveerumise tõttu piraatkaubaduses, aga ka terroriohtude tõttu arutatakse üha enam füüsilise kontrolli suurendamise vajadust.

Brüsselis valmistatakse uut direktiivi tolliseadustiku kohta ja toodete turule toomise paketti. Seal rõhutatakse muu seas koostöö suurendamist tollijärelvalve ja tarbijakaitse organisatsioonide vahel. Eesti tolliasutused ja tarbijakaitseamet teevad juba koostööd. Siiski oleks vastav koostööleping kindlasti hea koostöö regulariseerimiseks ja parandamiseks.

Euroopa Parlamendis on tarbijakaitse küsimus väga olulisel kohal. Tooted Hiinast ja piraatkaubad on peamiseks mureallikaks. Märgina sellest, kui oluliseks peab Europarlament seda küsimust, on hiljutine visiit Antwerpeni sadamasse EP siseturu ja tarbijakaitse komisjoni liikmete poolt, kuhu ka ise kuulun.

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: