Ei saa armastada riiki, kui vihkad tema rahvast

Kosovole tähendab iseseisvus lootust paremaks homseks.

Eile võttis endine Serbia provints Kosovo vastu oma iseseisvusdeklaratsiooni. Pelgalt viisteist minutit pärast iseseisvuse väljakuulutamist teatas Serbia peaminister, et Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning palub teistelgi riikidel samamoodi käituda. Venemaa, suurim iseseisvuse vastustaja, pole tänaseni enda otsusest teada andnud.

Olgugi on juba toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu istumine antud teemal, kus paratamatult ühisele seisukohale ei jõutud, sest Venemaa nõudis iseseisvusdeklaratsiooni tühistamist. Eks selliseid istumisi tuleb veelgi, kuid selge on, et Moskva järeleandmist  pole mõtet oodata.

Samaaegselt toimub täna Brüsselis liikmesriikide välisministrite kohtumine, kus üritatakse leida liidu ühist seisukohta eile iseseisvuse välja kuulutanud Kosovo tunnustamisel. Isegi kui mitmed lääneriigid, sealhulgas ELi osad liikmesriigid on juba varem teada andnud, et Kosovo administreerimise eest on ÜRO asemel nõus Euroopa hoolt kandma ühes NATOga, pole kõik eurooplased Kosovo iseseisvuse tunnustamisega ühel nõul. Ning eks ikka põhjendatult: nii Hispaanial, Rumeenial, Slovakkial, on igaühel omad sarnased probleemid, ning Kosovo iseseisvumine looks nende meelest ohtliku pretsedendi. Ka Küprose ja Gruusia separatistid saavad siit tuult tiibadesse ning muidugi pole seegi hea uudis Euroopa Liidule – üks nendest on liikmesriik, teine osa meie naabruspoliitikast ning hoiab hinges lootust kunagi tulevikus samuti liituda.

Olgu pretsedendiga kuidas on (rääkimata isegi segadusest, mille võib see tuua Transdnistriale, Tšetšeenias vmt), Euroopal on Kosovo staatuse küsimuses eriline roll ning siin tuleb Euroopal tõestada, et meie ühtne välis- ja julgeolekupoliitika on vettpidav. Et Ameerika Ühendriigid ning Venemaa on omavahelise kemplemisega ning omaenda välispoliitilise kõhutühjuse täitmiseks viinud olukorra nõnda kaugele, et Elil ei jää muud üle, kui võtta ohjad enda kätte. Ent, nagu kõlas läbi ka möödunud nädalal toimunud Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide välisasjade töögrupis, on USA ja Venemaa tarinud Euroopa Kosovosse ja nüüd ta sinna üksi maha jätnud, segadust lahendama. Saadikud rõhutasid, et ükskõik milline tulemus ka pärast iseseisvumist kujuneks, tuleb Euroopal see supp ära süüa, ja neil on igati õigus. Kosovo on meie suurim proovikivi.

Teiseks, ja seda teame meie, eestlased, ilmselt palju paremini kui mitmed teised: Kosovo iseseisvus tähendab sealsele rahvale lootust paremaks homseks ning et paljurahvuselise Kosovo võimalikkus sõltub praegu suurel määral serblaste hoiakutest. Kui jätkub serblaste vastuseis ja vastutöötamine uuele riigile, ei muuda see midagi muud kui vast seda, et serblastel poleks Kosovos tulevikku.

Ei saa armastada üht maad, kui vihkad seal elavat rahvast.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: