Kosovo – Euroopa minnalastud võimalus

Irooniline, et juba aastaid räägitakse Kosovost kui Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika proovikivist. Brüssel on üritanud oma arvukatel kohtumistel ja aruteludel meie ühtset seisukohta valmis tahuda, juhul kui provints peaks end vabaks kuulutama. Edutult on Euroopa Liidu nõukogu kakskümmend seitse riiki üritanud omavahel kokku leppida. Selles suhtes on Euroopa Parlamendi töö tulusam, eri parteid lepivad kokku ja visandavad oma strateegiapabereid.

Europarlamendi sotsiaaldemokraatliku partei vastutav saadik oli ungarlane Csaba Tabajdi. Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni strateegia paberi välja töötamises osales terve rida saadikuid erinevatest fraksioonidest, sh Göran Farm, Véronique De Keyser, Richard Howitt, Kristian Vigenin, Evgeni Kirilov, Adrian Severin, Viktor Bostinaru, Harlem Désir, Klaus Hansch, Giulietto Chiesa, Ana Gomes, Helmut Kuhne, Justas Paleckis, Pierre Pribetich, Libor Roucek, Vural Öger, Robet Göbbels, Joseph Pinor, Emilio Menéndez del Valle, Hannes Swoboda ja Jan Marinus Wiersma. Võtsin ka ise aktiivselt osa.

Antud strateegiapaberis on võetud arvesse saadikute kogemust, mis seisneb Kosovo ja Serbia arvukates külastustes, tegevuses mitmepoolsetel nõupidamistel. Minu puhul seiseb see konkreetselt süvendatud suhetest Kosovo rahvaesindajate kojaga, kus veel mõned ajad tagasi toimetas teine Eesti sotsiaaldemokraat Liia Hänni. Tänu Hänni vahendatud kohalikele uudistele oli ka ehk meie sõnum Euroopa Parlamendi väliskomisjoni istungitel oma nurga alt unikaalne ja paljutähenduslik.

Oma avalduses strateegiapaberi kohta rõhutasin, et uudis Kosovo iseseisvumisest ei tekkinud üleöö ega sellega ühes teadmine, et Kosovo on ELi ühtse välis- ja julgeolekupoliitika suurim proovikivi. Selles valguses mõjub masendavalt otsus jätta Kosovo tunnustamine ELi liikmesriikide eraasjaks ning mängib ilmtingimata kaasa Euroopa mõju nõrgenemisele maailmas, sest tugevdab ideed rahvusriikide-Euroopa tajutavast arengust.

Millist tulemust ootavad eurooplased Kosovo iseseisvumisest praegu, kui raske on isegi selle tunnustamise osas üheselt vastata?

Meile meeldib Euroopas mõelda, et oleme maailma “suur tegija”. Kuid me ei arvesta, et rahvusvahelistes suhetes muutub konkureerivaks ka suurus, kus ühed suurtest võimudest on “tõusvad”, teised aga pigem “langevad” jõud. Miks tahavad eurooplased ise, vabatahtlikult, jätta endast mulje kui “vabalangevast” supervõimust?

Igal juhul lisatakse nüüd ka Kosovo ajalukku “Euroopa minnalastud võimaluste” nimistusse. 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: