Mida me sööme – toidu märgistamisest

Tervishoius hakkab järjest olulisemaks muutuma tervise hoidmine ja seega ka tervislik toitumine. Sotsiaalministeerium karmistab septembrist nõuded tervislikule koolitoidule, aga sama oluline on ka see, mida kodus süüakse. Aga kuidas ikkagi aru saada, kas see toidukraam, mida poes oma kärusse laome, on mitte ainult maitsev vaid ka kasulik.  

Paraku on suur osa kaupa sellist, mille etiketid on salapärase infoga üle kuhjatud või keerulised lugeda. Sageli  kirbukirjas, mida ilma luubita ei näegi. 

Euroopa Parlament arutab lähikuudel Euroopa Komisjonilt tulnud määruse eelnõud, mis puudutab toiduainete märgistust. Euroopa Komisjonis nähakse selles ühte olulist osa tervisliku toitumise parandamiseks. Ülekaalulisus on muutumas suureks koormaks nii üksikisikuile kui ka ühiskonnale nii Ameerikas, Jaapanis kui ka Euroopas.     

Praeguseks juba koju Küprosele sõitnud ja nüüd Küprose välisministrina töötav endine tervisehoiuvolinik Markos Kyprianou arvas, et etiketid võivad suurt mõju avaldada tarbijate valikule poes.  

Üheks teravamaks küsimuseks selle eelnõu juures on värvilise siltide kasutamine- nn “traffic light” ehk valgusfoorisüsteem. Sellise kohaselt oleks kaubad lisaks andmetele tähistatud ka värvidega, näiteks punane tähendaks kõige ebatervislikumat, roheline tervislikku kraami.  

Valgufoorisüsteemi vastased hoiatavad, et see mõjub halvasti tootjatele. Kes siis ikka “punast” kraami osta hakkab ja pealegi on tooteid, mida on raske kvalifitseerida. Näiteks nagu sool ja suhkur, mille mõju tervisele sõltub ju eelkõige kogusest. 

Keeruliseks teeb asja ka näiteks see, et üks ja sama toiduaine – näiteks majonees, võib olla väga erineva kalorsusega. Kuhu siis see piir tõmmata? 

Selleks, et anda oma panus kodanike tervise parandamiseks on toiduainetetööstuse ettevõtted hiljuti võtnud kasutusele märgistuse, mis sisaldab soovitavat päevase tarbimise kogust (guideline daily amounts e. GDA), mis peavad aitama tarbijail informeeritud otsust teha. 

Teatud loogika on sellisel valgusfoorisüsteemil siiski olemas, seda igasuguste vastuargumentide kiuste. Ilmselt hakatakse mitmeid toiduained tootma nii, et vähem oleks sees tervisele kahjulikke aineid. Ja inimesed saaksid teha teadlikumat valikut 

Värvilist märgistust toetavad tarbijakaitse organisatsioonid üle Euroopa. Inglismaal, kus see teema on olulisel kohal, viidi 2007. aastal läbi uuring, milles küsitleti 17,000 vanemat ja selles pooldas 80 protsenti valgusfoorisüsteemi. Samuti toetab Inglismaal “traffic light” süsteemi Briti Arstide Liit. 

Komisjoni eelnõu praegusest variandist on “valgusfoor” siiski välja jäänud, aga vaidlused kindlasti jätkuvad.

Üks vastus

  1. […] soovib parandada toiduainete märgistamist Posted on November 15, 2008 by katrinsaks Varem mainitud toidu märgistamise direktiivi eelnõu on nüüd jõudnud Euroopa Parlamenti. Novembri alguses […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: