Igavuseni on veel pikk tee

Emotsionaalsed sõnavõtud laienemise üle tõestavad teravalt, et Euroopas on endiselt, mille üle vaielda.

Euroopa Parlamendi väliskomisjon tegeles kolmapäeval pikalt EL laienemise problemaatikaga, kuulates muu hulgas ära ka kaks eksperti. Ettekandega esines ka Eesti Välispoliitika Instituudi juht Andrus Kasekamp. Komisjoni pärastlõunasel istungil esines ühtlasi Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Olli Rehn, kes meenutas muide nädalavahetusel Tallinnas toimunud Lennart Mere mälestuskonverentsi ja kirjeldas, kuidas sellel leiti Euroopa joaks üks uus eesmärk- nimelt muutuda IGAVAKS. Muutuda näiteks paigaks, kus puuduvad konfliktid ja suured eriarvamused.

Täna ELi seda pole ja seda, et meil on igavuseni veel pikk tee, näitasid emotsionaalsed vaidlused laienemise üle. Vastakaid arvamusi ei tekita mitte ainult edasine teoreetiline laienemine, aga ka see, kas täidetakse kunagi Türgile antud lubadused liikmelisuse osas. Selles küsimuses ei suudetud kuidagi ühisarvamusele jõuda.

EL viimane laienemine oli eduprojekt – mõne arvates kõige edukam asi EL ajaloos üldse, teise jaoks suurim ebaõnnestumine. Teine ekspert Kai-Olaf Lang tõi välja kolm alust skeptitsismiks. Esiteks suurenenud oht sisekonfliktideks, teiseks suuremate riikide mure oma mõjujõu kaotamise pärast ja kolmandaks – väsimuse edasi laieneda. Laienemisväsimusest rääkisid ka mitmed saadikud ja soovitasid puhata.

Samas aga unustati ilmselt ära see, et Euroopa Liit ei tegutse tühjas ruumis ja ilma konkurentideta. Sel ajal kui meie siin puhkust naudime, teevad teised hoolega tööd. Kui Euroopa Liit oma mõjujõudu ei suurenda, siis teevad seda teised tema arvel.

Võib ju mõista mõnede riikide probleeme Euroopa Liidu laienemise “müümisel” oma rahvale, aga eks pingutama peavad kõik. Kui viimase laienemise eel olid kõige suuremad probleemid seotud hirmudega saabuva migratsioonitulva üle, siis täna näitavad uuringud, et see oli täiesti põhjendamatu ja tööjõu vaba liikumise piiramisel puuduvad majanduslikud põhjendused. Turg on suurenenud, töökohti on juurde loodud. See omakorda on aga kasvatanud majandust ja kiirendanud arenguid.

Stereotüübid aga püsivad visalt. Seda demonstreeris edukalt ka väliskomisjoni debatt, kus üks Briti saadik, ühtlasi Briti lordide koja liige, hakkas rääkima suurenenud kuritegevusest ja sellest põhjustatud rahva vastuseisust. Ilmselt oleks just tema kohus tutvustada laienemise tegelikke mõjusid.

Aga küsimuse sellest, kus lõpeb Euroopa, on muidugi põnev ja jääb edaspidigi vast vaidlusi tekitama. Kas seal, kus Uurali jõgi seab geograafilise piiri, või hoopis sealkandis, kus kummardatakse teisi väärtusi. Lennart Meri on öelnud, et Euroopa pole mitte ilmakaar, vaid eelkõige väärtused. Sellest mõttest lähtudes ei saa maakaardile piiri joonistada, sest väärtused muutuvad ju ajas samuti nagu riigipiirid.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: