Tiigrid, kunst ja Jaak “Karutapja”

Euroopas pööratakse palju tähelepanu loomadele. Näiteks täna, uskuge või mitte, on Euroopa Parlamendis “Tiger Day” ehk päev pühendatud tiigritele.  Muidugi teame me kõik, et need kuninglikud kaslased ei jaluta Alpi nõlvadel ega puhka Krakovi põlismetsades. Kas võib juhtuda, et kuninglikud triibulised patseerivad hoopis Europarlamendi võimukoridorides, ise möödaminnes mõnda kosunud europoliitikut ampsates. Vahel tekib tunne, et mõne võiks nad tõesti nahka pista.

 

Euroopa Parlamendis üritavad täna tugigrupid ja loomakaitsjad piirata ja lõpetada uhkete hävimisohus loomade tapmine, jälitamine ning nende karusnaha müütamine, sissevedamine ja mustal turul kaubitsemine. Parlamendi enam käidavates koridorides paljastavad fotod ja infomaterjalid tõsiasju selle kohta, kui palju on tiigreid tegelikult maailma järele jäänud ning seda, kui mitmeid on viimaste aastate ja aastakümnetega karusnahkade eesmärgil tapetud.

 

Olgugi, et minu briti kolleeg Neena Gill – tiigripäästja number üks -, saatis välja kaasakiskuva emaili sisuga “Tonight: Last chance to save the tiger!”, tõttab enamik saadikuid kiirkõnnil tiigritulpadest heaga kaugelt mööda, et mõnele oma tähtsamale üritusele jõuda – näiteks Läti laulupeo tutvustamisele või Stanley Cup sajanda aastapäeva tähistamisele. Aktuaalsust jagub siin küllaga.

 

Teine mõjus e-kiri saabus kolleeg Avril Doyle’i mailboksilt ja võitis meie tähelepanu kunstnik Guillermo Vargas Habacuce loominguga, kes korjas tänavalt üles hulkuva koera, sidus selle kunstigalerii köie külge ja näljutas looma surnuks. Mitmeid päevi külastas galeriid hulk inimesi, kes viskasid emotsioonitu pilgu sellele koera agooniat kujutavale “meistriteosele”; kunst lõppes surmaga.

 

See pole aga kõik: prestiižne Visual Arts Biennial of the Central American Art otsustas, et see “installatsioon” oli siiski kunst ning kutsus Habacuce ka tänavu toimuvale biennaalile sama barbaarset eksperimenti kordama!   (Lugejatel on võimalik internetist kunstniku ja tema töö vastu protesteerida: http://www.petitiononline.com/ea6gk/petition-sign.html)

 

Üldse uputab meie kontori kirjakast loomasõprade meilidest, mis kutsuvad üles loomanahkade müüki keelustama. Osaledes Europarlamendi siseturu ja tarbijakaitsekomisjoni töös, on korduvalt ette tulnud hääletada kasside, koerte, kährikute ja muude loomakeste nahkade impordi ja ekspordi vastu. Deklaratsioone on vastu võetud brutaalse härjavõitlemise vastu, ninasarvikute sarvekaitsmise teemal ning nende hiinlaste hukkamõistmiseks, kes peavad puuris karusid, kellelt iidse Hiina loodusmeditsiini tarvis sappi niristatakse. Vahel on isegi juhtunud, et komisjoni istungile haaratakse kaasa kimp kõhedust tekitavad nahku või topiseid, mis peaks meid, saadikuid mõtlema panema nii, et ka meie nurruvast kiisust ja pali taga ajavast labradorist saaks kauni kaabu ja käpikud.

 

Teel väliskomisjoni erakorralisele kohtumisele Iraagi peaministriga astus mullegi ligi kena neiu, kes tegi eeskujuliku sissejuhatuse arvukate looma-, linnuliike ning roomajate hävimisest inimtegevuse läbi, osutades Aasia tiigrite erakordselt kurvale saatusele ja kiirelt kahanevatele numbritele. Teatavasti elab vabas looduses täna ainult ligikaudu viis tuhat tiigrit.

 

Mida pidanuks ma vastama loomakaitsjale, kes uuris eestlaste suhtumiste kohta loomadesse? Meenusid metssea piinamise juhtum ning see, kui alaealised pidutsejad korteriomaniku kassi vanni ära uputasid. Analoogseid juhtumeid on küllaga…

 

Sünged tiigrikaitsjad tegid suured silmad, kui nende küsimusele vastasin nii: “Teate, meie kaitseminister ajas täna terve karu alla!” Kuidas see küll juhtuda võis? Eks ikka seetõttu, et ta tagaistmel ajalooraamatut luges.

Muidugi oli tegemist õnnetusega. Irooniline, et meie lõunanaabrite sõjaline autasu kannab just nimelt “Karutapja ordeni” nimetust. See orden jääb Jaagul õnneks vist saamata.

 

Post-scriptum: Karutapja orden on Läti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati 11. novembril 1919. Ordeni väljaandmine lõpetati 1928.

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: