Aidata Aafrikat… õpetades Hiinat korralikult käituma?!

Eile toimus Strasbourgis, Euroopa Parlamendi täiskogul arengukomisjoni arutelu Hiina poliitika ja käitumise üle Aafrikas.

Euroopas avaldatakse Aafrikale kaastunnet poliitiliselt ja vaeste toetamise idee on siin noobel. Mõnigi aga küsib: mis abi on säärastest seisukohavõttudest? Hiina loob Aafrika juhtidega tingimusteta ärisuhteid ning loob meie manitsemiste kõrvale tunde, et aafriklastel on asju kergem ajada nendega, kellelt etteheiteid ei tule. Probleemi avalik arutelu tõendab selle olemasolu, vastuse võti peitub meie käitumises.

Hiina majanduse muljetavaldav kasv (majandus on alates 1990. aastatest kasvanud keskmiselt 10% aastas) on riigist teinud maailma suuruselt neljanda majanduse ning kõige suuremate välisvaluutareservide omaniku. Samas on Hiina endiselt tohutute sotsiaalmajanduslike erinevuste ja ebademokraatliku valitsemisega arengumaa, kus puuduvad põhivabadused ja peamised inimõigused ning on tõsised keskkonnaprobleemid.

Majanduskasvust tulenevate vajaduste rahuldamiseks võttis Hiina kasutusele ekspansioonipoliitika. Kas Hiina ekspansioon Aafrikas käivitab õitsengu, mis põhineb koostööl, millest võidavad mõlemad osapooled, või lõikab Hiina kasu Aafrika loodusvaradest ja kahjustab säästvat arengut? Samuti võib Hiina oma haaret laiendades eksportida mõnesid kõige halvemaid siseriiklikke tavasid, nagu korruptsioon, halvad laenud, töötajate õiguste ja keskkonnastandardite puudumine. Mida peaks siis EL tegema?

Minu jaoks on esmane sõnum antud küsimuse puhul mitte ainult Hiina käitumine, vaid pidevalt nappiv Euroliidu ühtne välispoliitika. Me kõik nõustume, et Euroopa Liidu ühtne positsioon on väga tervitatav. Esitasin raportöörile kolm omapoolset ettepanekut, mida kajastab ka väliskomisjoni ametlik soovitus arengukomisjoni raportile: 

1. Globaalne lähenemine on olulise tähtsusega: peaksime vaatlema Hiina ja Aafrika vahelist koostööd globaalsest vaatevinklist ja mitte sellest aspektist, et Aafrika on ainuüksi Euroopa traditsionaalne mõjuala.

2. Mitmekülgne lähenemine: Nii nagu Euroopa Liidul, tuleb ka Hiinal omaks võtta mitmekülgne lähenemine Aafrika riikidele, ja hoiduda nn. one-measure poliitikatest kõigile ühiselt, sealhulgas väga repressiivsetele režiimidele. Siin võib kohe nimetada hiinlaste õlilepinguid Sudaaniga ning avatud dialoogi ja kaubitsemist Zimbabwe juba 1980. aastast võimul oleva Robert Mugabega (esimesed seitse aastat peaministrina, seejärel presidendina tänini), samas kui Euroopa Liit seab reisikeeldusid ning ähvardab majandussanktsioonidega.

3. Vastutustundega lähenemine: Hiina peab tajuma oma järk-järgult kasvavat vastutuse määra, mis sellistest strateegilistest partnerlussuhetest välja kasvab. Nad on läinud laia käega lööma ja peavad mõistma, et nende tegudel on globaalselt olulised tagajärjed.

 

ELil tuleb Hiina suhtes välja töötada ühine lähenemisviis, mis ületab rahvuslikel huvidel põhinevad erimeelsused, sest need vähendavad Euroopa võimet mõjutada Hiina välispoliitikat. Ka peaks ELi ühine lähenemine põhinema osalusel. EL peaks ergutama Hiinat võtma aktiivsema rolli konfliktide vahendamisel, rahuvalves ja doonorriikide ümarlauakohtumistel.

Väliskomisjoni soovitusele on mul ka üks ääremärkus: nimelt leitakse paragrahvis 13 (“Considers that Chinese engagement in Africa, on the one hand, and the newly launched EU-Africa strategic partnership, on the other, should be compatible with each other.”), et Hiina tegevus Aafrikas ühelt poolt ning Euroliidu uus strateegiline partnerlus Aafrikaga teiselt poolt peaksid olema omavahel kokkusobivad. Ma ei usu hetkekski, et meie poliitika peaks joondu võtma Hiina Rahvavabariigi omaga! Veel vähem usun ma aga seda, et hiinlased hakkavad meie sääraseid, jutlustava iseloomuga, soovitusi arvesse võtma. 

Lisan Euroopa Parlamendi kodulehel ilmutatud intervjuu raporti koostaja, portugali sotsiaaldemokraat Ana Maria Gomesiga.

 

Raportöör Ana Maria Gomes: “Peame Hiina kaasama”

22. aprillil arutavad parlamendiliikmed täiskogul raportit Hiina poliitikast ja selle mõjust Aafrikale. Rääkisime hiljuti Portugali parlamendisaadikust raportööri Ana Maria Gomesiga (PSE) Hiina võidujooksust Aafrika loodusvarade järele ja selle mõjudest kontinendi arengule, sealhulgas inimõigustele ja olukorrale Darfuris.

Ana Maria Gomes, teie raport märgib Hiina suurenevat mõju Aafrikas. Mis seda kannustab?

“Hiinal on seadusjärgsed huvid oma arengu suhtes ja nad soovivad kätte saada toormaterjali, peamiselt naftat oma energiavajaduseks. Hiina on välja uurinud, et on häid turge. Hoolimata “kohustustevabast” poliitikast on Hiinal ka poliitilisi huvisid Aafrikas.

Ka eurooplased on hakanud aru saama Aafrika tohutust potentsiaalist. Nagu Hiina on tõestanud, ei tähenda Aafrika vaid kurbi lugusid. Minu raporti peamine eesmärk on saada parem Euroopa ja Hiina suhete tõlgendus, et selle kaudu aidata Aafrikal areneda. See ei tohiks juhtuda aafriklaste peade kohal, vaid kaasatud peaks olema ka Aafrika institutsioonid ja valitsused.”

Teie raport muretseb Hiina võimaliku negatiivse mõju suhtes korruptsioonile, töötajate õigustele ja keskkonnastandarditele Aafrikas. Mida saaks ja peaks EL ja EP selle suhtes tegema?

“Hiina võidujooksul loodusvarade järele on negatiivsed tagajärgi, mitte ainult konfliktipiirkondades nagu Darfur. Hiinal on probleeme hea valitsemisega, inimõiguste austamise, töötajate õiguste ja korruptsiooniga ja seda kõike võib ta Aafrika riikidesse eksportida.

Me ei saa Hiinat hooletusse jätta, me ei saa Hiinat eirata, me peame Hiina kaasama. EP tahab näidata, mis oleks selle suhte parameetrid, milleks võiksid olla millenniumi arengueesmärgid. Me peame survestama Hiinat vastu võtma arengukriteeriumid, sellised, mis meil on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis. Hiina on suur võim, julgeolekunõukogu alaline liige ja seetõttu on tal Aafrikas ja mujal maailmas kohustused.

Kõigel, mida Hiina Aafrikas teeb, on suured mõjud – head ja halvad. Aga eurooplased ei saa lihtsalt Hiinale jutlust pidada, kui meil endal on kohutavad puudujäägid seoses Aafrikaga.”

EP andis 2007. aasta Sahharovi auhinna Salih Mahmoud Osmanile tema töö eest inimõiguste kaitsmisel Sudaanis. Osman rõhutas Hiina mõju oma riigis. Kas see auhind võiks veenda Hiinat ümber mõtlema oma “kohustustevaba” lähenemise suhtes, kui investeeritakse Sudaani või Aafrikasse üldiselt?

“Selle auhinna andmine on oluline ja selle mõjusid on juba tunda. Just enne auhinnatseremooniat oli Salih Mahmoud Osman Lissabonis ELi-Aafrika tippkohtumisel. Ta tõi välja olulisi asju ja see ei puudutanud vaid tema kodumaad Sudaani ja Hiina rolli seal, vaid võitlust vabaduse eest ja rõhumise vastasust Aafrika rahvaste suhtes üldisemalt.” 

Intervjuu originaali link:

http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/008-22423-168-06-25-901-20080227STO22422-2008-16-06-2008/default_et.htm

 

Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku “Hiina poliitika ja selle mõju kohta Aafrikale” link:

http://www.europarl.europa.eu//sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A6-2008-0080+0+DOC+XML+V0//ET#title1

 

 

Väliskomisjoni arvamuse arengukomisjonile link.

Arvamuse koostaja: Bastiaan Belder:

http://www.europarl.europa.eu//sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A6-2008-0080+0+DOC+XML+V0//ET#title3

 

 

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: