Kes viimasena laulab, laulab paremini

Eelmisel nädalavahetusel sain fantastilise teleelamuse vaadates saadet “Laululahing”. Suurepärased koorid ja suurepärane saade. Tõeline avalik -õiguslik ETV ja tõsine tõestus sellest, et oleme suur laulrahvas. Aga saadet vaadates tuli mul meelde, kuidas eesmisel  nädalal kutsus mu Euroopa Parlamendi kolleeg Inesa Vaidere kõiki saadikuid osa saama Läti koorimuusikast. Kutse peal lubati ka fotonäitust maailma suurimast koorist ehk siis Läti laulupeost, kuhu ka lahkelt kõiki sel suvel osalema kutsuti. Tõsi, hiljem selgus, et piletid olevat läbi müüdud esimese kahe tunni jooksul nagu tõelise popstaari kontserdile.

 

Aga Brüsselis oli ilus üritus: lätikeelsed laulud kõlasid võimsalt läbi mitme korruse, must leib laual meelitas mekkima ka saiasööjaid saadikuid ja uhke näitus laulupeost lausa naelutas pilgud piltidele. Selle eest tänati Läti Välisministeeriumi.

 

Aga piinlik tunnistada – ehteestlaslikult ei tundnud ma mitte niipalju rõõmu naabrite üle, kui kadedust.

 

Mis siis, et maailma suurima  koori suuruseks öeldi vaid 12 tuhat lauljat ja meie ju teame, et meie laulupeol on see olnud  kordades suurem. Mis siis, et  meie laulupeod on vanemad kui lätlaste omad.

 

Meie ise teame seda, aga me pole osanud seda nii hästi teistele rääkida. Ja nii ongi lätlased kuulutanud ennast “laulvaks rahvaks” ja  sellele oma maa müügikampaania rajanud. Edukalt muuseas.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: