Kiri Afganistanist #1

Mitte vaesus pole see, mis maailma ühe kõige vaesema riigi pealinna Kabuli saabudes ehmatab vaid relvastatud meeste ja kindlustuste hulk. Teed blokeerivad betoonblokid ja liivakotid ja seda iga saja meetri järel. Kõikjal on sildid, mis keelavad autodel seismise ja kõik asutused, olgu need siis pangad, saatkonnad või rahvausvaheliste organisatsioonide kontorid, näevad välja nagu tõelised kindlused. Kardetakse suitsiiditerroriste, mis olevat Afganistanis suhteliselt uus nähtus. Tänava alguses, kus asub meie hotell, otsitakse läbi kõik autod ja meie karavan pääseb hotelli ükshaaval läbi mitmekordsete uste. Kõike seda kamandavad rambo väljanägemisega mehed, kes ise naljatavad, et nad on Iraagist siia puhkusele saadetud.

See kõik tundub pisut ülepingutatuna, eriti kuulivestide väljajagamine, aga Talibani viimase aja taktika, mille eesmärgiks on sõjapidamise asemel teha sümboolse tähendusega äkkrünnakuid, mis saavutavad suure meedia tähelepanu, on sundinud ka meie delegatsioonile peale väga ranged julgeolekumeetmed.

Palju räägitakse jaanuarikuus toimunud rünnakust SERENA hotellile, milles hukkus 6 inimest. See oli esimene rahvusvahelise kogukonna vastu suunatud rünne ja on teinud välismaalased ettevaatlikuks. Hotell oli koht, kus paljud Kabulis töötavad välismaalased käisid kas spordisaalis või söömas. Hotell on ka meie peatuspaik, sedapuhku aga hästi tühi ja vaikne.

Päev enne rahvuspüha ennustavad nii mõnedki Talibani aktiviseerumist, aga et rünnatakse president Karzaid väikesel hästivalvatud väljakul, seda ei osatud küll karta. Ühest küljest räägib see Afganistani julgeolekujõudude nõrkusest, aga teisalt ka võimalusest, et vaenlased on presidendi enda lähikonnas. Kuidagi õnnestus tulistajatel mõõda pääseda valvuritest ja avada kalaśnikovist tuli, mis tappis vähemalt kolm ja haavas mitu inimest.

Täpseid andmeid ei osanud öelda ka parlamendisaadikud tänasel õhtusöögil, aga üks koht lauas jäi tühjaks… igavesti.

Minu vastas istuv kaitsekomisjoni esimees Mr Safi on üsna morn, kui räägib, et ta oli 5 m kaugusel presidendist, kui tulistamine hakkas. Aga surmasaanud parlamendisaadik oli hoopis eemal- seega oli sihtmärke mitu. Ta kinnitab sedagi, et lisaks automaadivalangule kasutati võimsamaidki relvi.

Eriti masendav on aga Talibani sõnum – me teeme mida tahame ja te ei suuda meid takistada.

Saadikud on väga mures, et tegemist on järjekordse sõnumiga praeguse võimu jõuetusest ja ebastabiilsusest Afganistanis.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: