Gruusiat ei tohi unustada!

Järgmisel nädalal saabuvate presidendivalimistega tihenevad pinged Gruusias, kus ilma selletagi oli keeruline olukord. Osalen Euroopa Parlamendi delegatsiooni kooseisus Gruusia parlamendivalimistel vaatlejana. Nüüd siis juba teist korda.

 

Möödunud nädalal toimus Euroopa Parlamendi täiskogu istungil erakorraline kuulamine, kus arutati Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni avaldust seoses pingelise olukorraga Gruusias. Enamus sõna võtnud saadikuid avaldasid toetust Gruusia terviklikkusele ja kutsusid üles piirkonda tõeliste rahuvalvevägede saatmist, erinevalt praegustest Vene Föderatsiooni militaarrühmadest.

 

Võtsin sõna plenaaristungil, sest minu arvates mitmed mu kolleegid ei taju olukorra tõsidust ja Gruusiast rääkides rõhutatakse nende sisemisi probleeme. Tegelikult õhutatakse täna seal rahuvalvamise sildi all sõda ja sellele me oleme ohtlikult lähedal. Just seetõttu on äärmiselt oluline meie väga selge hinnang olukorrale Abhaasias ning ühemõttelise toetus Gruusiale. Mäletagem, kuidas aprillikuus toimunud Luxembourgi kohtumisel ei jõutud Venemaa strateegilise partnerluse küsimuses ühisarvamusele tänu Leedu vetole, kes nõudis partneritelt külmutatud konfliktidega Gruusias ja Moldovas seotud probleemidega arvestamist. Vetoga avaldati soovi, et Vene Föderatsioon ei tikuks teiste riikide siseküsimustesse.

 

Seda skandaalsem on ikka ja jälle mõelda sellele, kuidas Euroopa asutajaliikmed Prantsusmaa ja Saksamaa keeldusid Bukaresti NATO tippkohtumisel andma Gruusiale (ja Ukrainale) garantiid organisatsiooniga liitumiseks, väites, et see rikuks Euroopa “jõudude tasakaalu”.

 

Naljakas, et Euroopas tõlgendati see kohe “Euroopa kokkuhoidmiseks”, sest jänkide ootustele suudeti vastu panna ning Euroopa tahtmine jäi lõpuks peale. Sellisest “Venemaale meeldimise” innust kaotavad ju lõppkokkuvõttes kõik: Gruusia ja Ukraina, kes liikmelisust taotlesid, kuna säärane ebamäärasus aitab otseselt kaasa Moskva taotlustele oma mõju taastamisel, ning meie – eurooplased -, kuna kannatada sai meie pehme mõju ELi ümbruskonnas, samuti liikmesriikide vaheline üksmeel.

 

Huvitav oli ka jälgida möödunud nädalast EP väliskomisjoni kohtumist Gruusia asepeaministri Giorgi Baramidzega, kes tutvustas Gruusia uut Abhaasia rahuplaani (tegelikult esitleti seda läbi nõukogu juba mitu nädalat varem). Arutelu käigus vahendati samuti Abhaasias käinud Euroopa Parlamendi delegatsiooni muljeid Abhaasiast. Kohal oli vaid käputäis saadikuid. See kuulamine tõestas veelkord seda, kui “tõsiselt” Euroopas vahel asju nähakse. Pole siis ime, mis Bukarestis toimus!

 

Arutelul avaldasid Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed korduvalt arvamust, justkui oleks Kosovo lahendus see, mis on nüüd põhjustanud olukorra pingestumise Gruusias, ja juba tihti jututoana mõjuv väliskomisjon ei suutnud aru saada, kui lähedal ollakse tõelisele kriisile. Baramidze avaldas lootust, et pärast olukorra rahunemist tekib reaalne võimalus plaan ellu viia, kuid ka taunis väliskomisjoni, kes ei suutnud kuidagi mõista, miks targutatakse Kosovost ja illusoorsetest teooriatest, kui sõda võib olla vaat et ukse ees!

 

Gruusia-teemaline resolutsioon võetakse vastu juunikuisel plenaaristungil. Loodetavasti on euroareenil selleks puhuks selgeks mõeldud, kes on meie sõbrad ja kes seda pole!

 

Gruusiast kavatsen pidada veebipäevikut, kirjeldamaks kohalikke tundeid, poliitilisi arenguid, kõike põnevat, mis silma jääb. Selle leiad siitsamast blogist, ole olemas!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: