Iirimaa referendum: hoiame hinge kinni!

Kui 2005. aastal põrusid Prantsuse ja Hollandi EL põhiseadusleppe referendumid, räägiti Euroopa pealinnades magushapult “pausist”. Lissaboni lepet ratifitiseeriv ainus referendum Euroopa Liidus toimus eile Iirimaal. Hinge kinni hoides tuleb loota iirlaste õnnestumist, sest aja maha võtmiseks pole euroliidul enam aega.

See nädal on äärmiselt tähtis Euroopa Liidu jaoks. Soomes, Kreekas ja Eestis ratifitseeriti Lissaboni lepe kolmapäeval. Kahju muidugi, et Eestis ei leidnud reformileppe arutelud piisavalt suurt kõlapinda, sest lepe toob kaasa hulga põhimõttelisi muudatusi, mida peaksime endale teadvustama.

Kolmapäeval läks kõik libedalt. Hoopis teine on lugu aga Iirimaal, kus eile toimus leppe üle rahvahääletus, mille tulemusi oodatakse täna hinge kinni pidades Euroopa peakorterites. Iiri otsus võib liidu arengu pikaks ajaks peatada ja sundida meid jälle lõpututesse vaidlustesse iseenda olemuse üle. Teist korda “aega maha võtta” pole ehk enam aega, ühtsust nõudvad välis-, julgeoleku- ja energiaprobleemid nõuavad lahendusi.

Sarnaselt eelmise korraga, kui Prantsusmaa ja Holland 2005.a “ei” ütlesid, pole peaprobleemiks mitte lepe ega selle sisu (Prantsusmaal referendumi järgselt läbiviidud küsitlus näitas,”ei” peapõhjus oli hirm töökohtade liikumise pärast Prantsusmaalt välja) Nii Iirimaal kui ka mitmel pool mujal on kasutatud Lissaboni lepet, et survestada võimulolijaid erinevate huvigruppide poolt.

Nii näiteks üritas Slovakkia opositsioon leppe boikoteerimise ähvardusega saavutada muudatusi meediaseaduses. Tšehhis soovib aga euroskeptiline peaministripartei siduda leppe ratifitseerimise hoopiski otsusega raketikilbi maale paigutamiseks.

Iirimaal endal on aga üks kogemus juba olemas – see poleks mitte esimene kord “ei” öelda. Esimese hooga lükati tagasi Nizza leping, mis pani aluse EL laienemisele ja andis liitumisvõimaluse Eestilegi.

Uurides Iirimaa referendumiga seonduvat leiame, et käiku on lükatud kõikvõimalikud meetmed. Youtube’is on isegi lehekülg, mis toetab “jah” kampaaniat. Samas näitab statistika, et “jah” hääled on olnud rasked tulema. Eelmisel reedel tehtud küsitluse põhjal on poolt hääletajaid juba vähem (30 protsenti) kui vastu hääletajaid (35 protsenti). Pühapäevane küsitlus näitab, et vahe on väga väike – poolt 42 protsenti, vastu 39 protsenti. Seda hoolimata sellest, et kõik suuremad parteid on Lissaboni leppe poolt.

Kes siis Lissaboni leppe vastu on? Üks grupp, kelle suhtes on olnud kartused, on Iiri põllumehed. Praegu käivad maailmakaubandusorganisatsiooni läbirääkimised, mille lõpptulemus ei tõota head Euroopa põllumeestele. Ja nii ongi Iiri põllumehed kuni viimse hetkeni ähvardanud, et hääletavad vastu, kui Doha kokkulepe neile kahjulik on.

Teine “riskigrupp” on ametiühingud. Praegu Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides kirgi kütvad Euroopa Kohtu otsused (Laval ja Rüffert) kollektiivlepingute rakendamisest Rootsis ja Saksamaal, on muutnud ärevaks ametiühingud nii Põhjamaades, aga ka Iirimaal, kus töösuhetes rakendatakse kollektiivlepinguid.

Kohtu otsus ei ohusta küll otseselt selliste lepingute praktikat. Kollektiivlepingute vormi tunnustab ka Põhiõiguste Harta, mis on Lissaboni leppe osa. Tundub hoopiski, et Lääne ametiühingud kasutavad situatsiooni oma tööturu kaitseks ja positsioonide kindlustamiseks. Kas ülal toodud grupid võivad olla Iirimaal otsustavaks, on raske öelda, sest ligi kolmandik inimesi pole oma eelistust avaldanud.

Miks inimesed on oma eelistustega venitanud? Arvatavasti seetõttu, et nad ei tea miks nad peaksid selle kasuks otsustama. Või nad ei tea, mida see Lissaboni leping endast kujutab. Kui aga inimesed ei tea mille üle nad hääletavad, siis kardetakse, et nad hääletavad pigem vastu kui poolt.

Paradoksaalne on aga see, et kui iirlased peaksid hääletama selle üle, kas kuuluda Euroopa Liitu või astuda välja, siis hääletaks nad tõenäoliselt suure häälteenamusega poolt. Ja selleks on ka põhjust, sest just EL toel on Iiri majandus saanud tohutu kiirenduse ja näiteks 2006.a. oli SKP ühe elaniku kohta Luksemburgi järgi teisel kohal.

Aga ootame tulemused ära, häälte lugemine peaks algama õige pea!

2 Vastust

  1. Hobustele antakse kaeru ikka seetõttu, et nad kiiremini jookseksid. Ajutine edu pimestab poliitikuid ikka liiga palju.

  2. Kui poliitikud ei kardaks rahvast,siis oleks ka muudes riikides referendumi saatus olnud väga küsitav…Kas pole anekdoot,et kui kõrgema võimu kandja peaks olema rahvas,eiravad meie poliitikud julmalt Põhiseaduse §1,kus öeldakse,et Eesti iseseisvus on aegumatu ja võõrandumatu ning hääletavad selle vastaselt EU seadused kõrgemaks Eesti omadest ??

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: