Lepinguga ei saa südameid võita

Iiri Tööpartei juht Eamon Gilmore ütles tänasel Euroopa sotsiaaldemokraatlike parteide juhtide kohtumisel, et üks põhjusi, miks rahvas Lissaboni lepingule „ ei”  ütles, oli see, et selles polnud suurt IDEED, mida oleks saanud kampaanias kasutada. Ka ajaliselt jõudsid negatiivse kampaania tegijad  oma loosungitega valitsusest ette ja siis tuli  hakata selgitama ning  asju ümber lükkama, mis pole kunagi väga efektiivne. Iiri Tööpartei ise olevat küll alustanud  üsna varakult oma „jah” kampaaniat- keskendudes eelkõige Põhiõiguste Hartale, aga sellest jäi väheks. Gilmore viitas sellelegi, et mitmed arvamusliidrid osalesid just „ ei” kampaanias. Kuulujutud räägivad ka mõne noore ärimehe väga suurest panusest sellesse.

Kampaania nõudnuks palju  tugevamat tööd nii valitsuselt kui ka erinevatelt huvigruppidelt ning organisatsioonidelt, kes  nagu põllumehed, ametiühing ja kirik üsna pikalt kasutasid kampaaniat oma asja ajamiseks ja alles viimasel hetkel andsid teada oma toetusest.

Tagantjärele tarkus  ütleb, et punane lambike oleks pidanud juba varem vilkuma hakkama,  näiteks siis, kui eelmise aasta Eurobaromeeter näitas iirlaste väga halba informeeritust Euroopa Liidust. Bulgaarlaste järel olid nad tagantpoolt teised. Aga ilmselt lasti end uinutada sellest, et 86% iirlastest pidas liitu kuulumist positiivseks.

Euroopa Komisjoni poolt tellitud referendumijärgne küsitlus näitas, et „ei”  hääletasid pigem noored ja naised ning need, kes üldvalimistel ei osalenud. Referendumist osavõtuprotsent oli seekord Iirimaa kohta väga kõrge. Tähelepanuväärne on seegi, et 70% ütlejatest oli veendunud „ei”-l pole tõsiseid tagajärgi ja neil on võimalus veelkord hääletada, nii nagu Nizza lepingu puhul. Ja see näitab nüüd küll nõrka teavitamiskampaaniat. Konkreetsetest probleemidest tõusis enim esile immigratsioon. Majanduskasv on toonud saareriiki palju võõrtööjõudu, kes omakorda on sellele kasvule kaasa aidanud, aga samas ka tekitanud hirmu ja võõristust piirideta liidu suhtes, mida ilmselt on seni alahinnatud.

Kuigi referendumid on Iirimaal üsna tavaline asi – ainuüksi Euroopa Liidu küsimustes on neid toimunud 7,  jääb siiski küsimus, kas selline otsedemokraatia keeruliste rahvusvaheliste lepingute puhul on õigustatud.

Positiivse tulemuse saavutamine oleks ilmselt igal pool problemaatiline. Kui Eestis pandaks homme referendumile küsimus, kas tahate, et Vabaduse väljakule püstitatakse vabadussammas, siis ilmselt enamus inimesi teab, mille üle ta hääletaks: kas „ei” või „ja” klaasist ristile, mis tänu rohkele meediakajastusele kujutluspildina silme eest. Kui aga küsitaks Lissaboni leppe kohta, siis pole üldsegi  selge, mille üle inimesed oma arvamust avaldaksid. Loodetavasti Riigikogu liikmed ikka teadsid!

Et ratifitseerimisprotsessi on otsustatud jätkata, pöörduvad nüüd ärevad pilgud Tśehhi ja Küprose poole. Tśehhi presidendi Klausi Euroopa Liidu vastasus on üldteada, aga euroskeptikuid on palju ka valitseva partei – konservatiivide hulgas. Praegu on Lissaboni leping konstitutsioonilises kohtus ja peale selle hinnangut põhiseadusega vastavuses oleku kohta, kuskil oktoobri lõpus, saab ratifitseerimisprotsess alata. Vahepeale jäävad nii kohalikud kui ka senati valimised. Õnneks on Tśehhil ees Euroopa Liidu eesistumine Prantsusmaa järel. Jääb loota, et nad ei taha seda võimalust ära rikkuda. Keeruline on olukord ka Küprosel, kus valitsevad pigem Euroopa Liidu vastased jõud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: