Laviinina lubadusi, aga kus on muu?

Economist kirjutas möödunud nädalal vahest, mida tekitab Nicolas Sarkozy poliitika, mis ühalt tõotab kodanikele kopaga lubadusi, kuid olles samas üsna tõenäoline, et ei tekita eriti reaalseid tulemusi.

Nicolas Sarkozy on andnud palju lubadusi. Vaieldamatu liidrina Prantsuse presidendikampaanias, andis toonane kandidaat 490 tulevikulubadust, millest tänaseks on täide viidud üks ning menetluses 55. Kampaania käigus antud pea viissada lubadust on kõik konkreetsete valdkondade kohta ning igati “mõõdetavad”, st. tegemist pole “ma soovin tugevat Prantsusmaad” või “ma luban, et asjas jooksevad paika”-stiilis üldsõnaliste deklaratsioonidega. Tõotusi tuli kampaania käigus laviinina, et Thomas More mõttekoja uurijad nimetasid oma uurimistöö “Nicolas Sarkozy lubaduste baromeetriks”.

Prantsuse president ei hiilga tagasihoidlikkusega ning tema presidendiameti algust ilmestas teatud erootikahõng, millele on aluse pannud seksikad lood mehe armuelust, lahutus ja välkabielu kauni Carla Bruniga. Euroopa Liidu käimasoleva teise poolaasta eesistumine toob nartsissistikule presidendile veelgi võimalusi erinevatel aladel silma paista. Kuid koduse miljöö nartsissistlikud vahendid ei leia Euroopa Liidu agendas samaväärset tähelepanu. Näiteks see, kuidas enesekindel Sarkozy teatas aasta algusepoole, et Prantsuse eesistumisega saab euroliit endale põllumajandus-, immigratsiooni-, keskkonna- ja energiapoliitikad, justkui poleks siiani midagi tehtud. Muidugi on antud asjad ametkondades laual ja tundlike teemade kallal askeldab alates tuhandetest ametnikest, töögruppidest ja ekspertidest ka volinikud, europarlamentäärid, liikmesriikide ministeeriumid ja mõttekojad. Ülemäära arrogantne on üritada võluda oma valijaskonda uhkustelevate lubadustega stiilis “tulen ja teen!”.

Ka on Nicolas Sarkozy suutnud rabada eurooplasi järgmise jultumusega, kui kuulutas rotatsiooni korras ELi eesistumise Sloveenialt üle võtmise päeval, et temast saab möödaminnes Euroopa Liidu president. Ta võib seda nii näha, aga ta ei ole seda, sest Prantsusmaa on euroliidu eesistuja(maa)ks, mitte Sarkozy.

Jäädes lootma, et uut eesistumist pärgavad tõsised teod, mitte ainuüksi elegantselt sinine reklaamkuma ümber Eiffeli torni. Sest – mida kaugemale kestab referendumi-järgne peataolek, seda enam jäljendab saamatu Euroopa Liit nukkermagusat kultuuripaleed, kust kostub vaid klaasiklirinat.


 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: