Pariisi uuest immigratsioonipaktist

 

Prantsusmaa tutvustas Euroopa Liidu nõukogu siseministrite kohtumisel Cannes’is uut “Immigratsiooni ja asüüli pakti”, millesse on küll suure immigratsioonimaa Hispaania survel tehtud muudatusi, kuid dokumendi põhimõtteks jäi endiselt prantslastele endile armas “valitud immigratsiooni” idee, ehk rahvarände organiseerimine vastavalt meie (loe: rikaste) vajadustele. Tegelikult ju sama põhimõte, mida oleme Eestis rakendanud, vahe on aga selles, et enamus Euroopa Liidu liikmesriikides jääb migrantide arv alla 10 %.

 

Oma preambulas joonib dokument alla “võimalused”, mille avab liikmesriikidele rahvaste ränne, kuna aitab kaasa liidu ja liikmesriikide majanduskasvule, eriti nendes riikides, kus napib töökäsi ning kus on oodata demograafilisi probleeme. Aga neid on paraku kõikjal. Kui praegu kahaneb Ida- ja Kesk-Euroopa rahvastik, siis peagi tabab langus Lõuna-Euroopat, seejärel Lääneriike ning umbes aastal 2030 ka Põhjamaid. Praeguse migratsiooni taseme – 1,5-2 mlj inimest aastas- Euroopa Liidu rahvastik kahaneb sajandi keskpaigaks, samal ajal kui meie nabruses kasvab kordades.

 Sama dokument täheldab, et Euroopa Liidul puudub samas suutlikkus vastu võtta kõiki neid, kes uue, parema elu nimel siiapoole suunduvad, ning sestap tuleb immigratsioonipoliitikal koonduda kahekümne seitsmest eri postulaadist ühtekokku ühtseks immigratsioonipoliitikaks. Teisisõnu kutsub prantslaste uus pakt üles liikmesriike, sealhulgas ka Eestit, ära märkima oma täpseid vajadusi kindlates tööturu sektorites, arvestades ka, milline mõju võib olla migrantidel  liidupartneritele. Pakt tõotab tõsta euroliidu efektiivsust läbi säärase professionaalse immigratsiooni, oodates hästi kvalifitseeritud töötajaid ja üliõpilasi, kes peaksid hakkama muuhulgas õppima keelt ja siinseid põhiväärtusi “spetsiifiliste vahendite” läbi, mida neile kohaldatakse, et garanteerida “harmooniline integratsioon”. Uuest dokumendist on välja jäänud eesistujamaa soov hakata saabujatelt  nõudma allkirja “integratsiooni lepingule”. Sic!

Tugevdades valikulise immigratsiooni alustõdesid, lükkab paber kõrvale valimatu ehk irregulaarse immigratsiooni, mida on mitmed Euroopa riigid, sh Hispaania, Itaalia, Malta, oma nahal tundnud viimaste aastate vältel, kui nende rannikule on tulnud paatide viisi Aafrika põgenikke. Uue trendina tuleb tegeleda illegaalse migratsiooniga Balkanil. Vähe sellest. Prantsusmaa nõuab ühise immigratsioonipoliitika nimel, et liikmesriigid hakkaksid tagasi saatma neid inimesi, kelle staatus lahtine ehk tegemist on illegaalsete sisserändajatega. Suuri vaidlusi on põhjustanud aeg, kui pikalt tohib illegaali kin nipidamiskohas pidada. Nüüd on kokku lepitud, et see aeg on 18 kuud ja väljasaatmise järel kehtib neile 5 aastane sisenemise keeld.  Ka tahetakse kaotada seni näiteks Hispaanias praktiseeritud massilist amnestiat illegaalidele.

Viimases peatükis joonib pakt alla sisserändele globaalse lähenemise olulisuse, mis hõlmab endas “legaalmigratsiooni organiseerimist, irregulaarse migratsiooni vastu võitlemist ning asukohamaade arendamist”. Mul ei ole midagi selle vastu, et värske eesistujamaa on oma prioriteediks seadnud ühtse immigratsioonikava. Nüüd, kus pole enam sisepiire, on loomulik, et ühtlustatakse rändepoliitikat. Iseasi,  kui moraalseks saab pidada valikulise migratsiooni teostamist, kus euroliit riisub mugavalt endale riigiti kohaliku koorekihi, jättes spetsialistidest tühjaks imetud töösektori vinduma. Nii ei arene ükski riik ega õitse nende poliitika. Kasu pole siin ka nendest miljarditest, mida Euroopa samaaegselt nendest riikidesse saadab, et esiteks kasvatada kohalikku infrastruktuuri, tekitada inimeste soovi jääda kodumaale ning aidata majandusarengu, toiduvarude, arenguprojektide ja kes teab veel millega. Miljardid lähevad kui nõel heinakuhja, sest need, kes seda arukalt kasutada aitaksid, on Euroopasse välja rännanud.

Veel üks oluline asi on paktis ja see puudutab asüüli taotlemist. Ka seda tahetakse ühtlustada aastaks 2012. Kõige sellega käib koos ka Euroopa Liidu välispiiride kontrolli tugevdamine. Paadipõgenike kõrval on üheks uuremaks mureks täna see, et Euroopasse tullakse turistiviisaga ja kuna puudub sisenejate ja väljujate korrektne arvestus piiril, siis on lihtne viisa lõppedes riiki jääda. Euroopa Parlamendis ringleb ka direktiiv, millega tahetakse ühtlustada  karistusi ettevõtjatele, kes kasutavad illegaalset tööjõudu.

Migratsioon on olnud enamuses riikides üks põhilisi valimisteemasid ja kahjuks on märgata ka selget tendentsi, et piiride avamineja suurem ränne on kaasa toonud võõraviha levimise, millele poliitikud on sunnitud üsna populistlike lubatustega reageerima.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: