22-25 september 2008 EP täiskogu istung

Mis on Internet? – on Euroopa Liidu selle nädala töös üks aktuaalsemaid küsimusi. Väljendagu see kasvõi selles, et mitu käimasolevat raportit on Euroopa Parlamendi lõppeva täiskogu nädala töökavas: terrorismivastase võitluse raport, mis käsitleb kihutustööd tegevaid Internetilehekülgi, meediakanalite koondumise ja Euroopa Liidu meedia pluralismi raport ning isikuandmete kaitse raport. Samuti arutatakse Internetiturvalisuse küsimusi seoses telekompaketiga.

Tänasel mitmekesisel meediamaastikul kerkib üha rohkem esile küsimus kas Internetimaailm on justkui eraldiseisev ruum, mis sinna ei kuulu. Soomet raputanud koolitapmised on tõestuseks, kuidas Internetti võib kuritarvitada selleks, et üles panna üleskutseteid ja näidata jõudu, mis ühel hetkel ületab piiri ja kandub reaalsesse maailma. See muudab järjest aktuaalsemaks küsimuse, kuivõrd tohib piirata isikuvabadusi, et tagada teiste isikute turvalisus ja julgeolek. Selle piiri tõmbamine läheb kaasaegses maailmas järjest keerulisemaks.

Selle valguses on väga tähtis  Euroopa Parlamendi (EP) käesoleval nädalal vastu võetud terrorismivastase võitluse raport (Euroopa Nõukogu raamotsuse kohta). EP raport sedastab, et terrorism ei alanud 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutega, kuid need näitasid maailmale ähvardava ohu ulatust ja sundisid lahti sõnastama võimalused, kuidas terrorismi tõkestada.

Terrorismi vastu võitlemine on seda raskem, mida rohkem terroristid oma tööriistu ja meetodeid uuendavad ja mitmekesistavad. EP raport sellest räägibki: side- ja infotehnoloogiate ja eriti Interneti areng on terroristidele andnud tõelise ülemaailmse tribüüni, kus nad võivad minimaalse hinna ja riskiga levitada propagandasõnumeid ning veebilehekülgedel töö- ja koolitusjuhendeid. Rääkides Internetist endiselt kui mõnes mõttes eikellegimaast, peame suhtuma väga tõsiselt just siinsesse vägagi reaalsesse terrorismiohtu. Viimastel aastatel on oluliseks kasvanud veebilehekülgedel terroristlik propaganda, tänaseks on olemas ligikaudu 5000 märgistatud terrorismile otseselt kutsuvat veebilehte, kuid see number on tegelikkuses palju suurem. Muret peaksime tundma mõju üle, mida kõnealune propaganda võib avaldada käitumisele ja terroristide ridadesse värbamisele.

Samas tuleb olla eriti ettevaatlik probleemi käsitlemisviisi osas, sest nii tundliku küsimuse puhul valitseb oht, et tahe parandada Euroopa kodanike turvalisust toob konkreetselt kaasa samade kodanike õiguste ja vabaduste piiramise. Probleemi keerulisuse heaks tõestuseks oli seegi, kui palju ja kui emotsionaalseid eriarvamusi tekitas kolleeg Marianne Mikko raport meediakanalite koondamise ja meediapluralismi kohta, mis põgusalt puudutas ka ajaveebe.

Paljude blogijate meelepaha tekitanud pluralismi raport soovitab ühes enim vaidlustatud punktis, mille kohaselt tuleks “täpsustada veebipäevikute ja kasutajate loodud infosisul põhinevate veebilehekulgede õiguslikku staatust, võrdsustades need õiguslikult mis tahes muu avaliku väljenduse vormiga. Raport võeti (napi) häälteenamusega täna siiski vastu.

 

Sõnavabadus kätkeb endas õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Rahvustevahelise vaenu õhutamise puhul on Eesti veebipõhistes foorumites räägitud sõnavabadusest kui kaitseventiilist, läbi mille inimene end igapäevaelus verbaalselt “rahuldada” saab. Kui veebiportaalid kutsuvad oma lugejaid üles verbaalselt välja elama, siis praktikas tuleks seda teha eeldusel, et teavet, avaldatud arvamusi ja seisukohti oleks võimalik seostada ka nende esitaja isikuga.

Siin on esimesed sammud tehtud kohtupraktikas. Ärimees Vjatšeslav Leedo kohtuskäik ja võit DELFI üle, näitab, kuidas veebis laimu levitamine on siiski ka osa reaalsusest ja selle eest võib saada kohtuliku karistuse.

Mõningal määral aitaks kindlasti ka innovatiivne lähenemine. Näiteks Soomet tabanud järjestikuste sündmuste tagajärjel on sealne valitsus soovinud keskenduda Interneti arenguvõimalustele, mis tooks kaasa eelhoiatuste ja ähvarduste õigeaegse teavitamise. Soome peaminister Matti Vanhanen oli pärast Jokela sündmusi vestelnud Microsofti ja Google’i juhtidega sellest, kuidas läheneda taolistele probleemidele. Viimase tragöödia puhul väidevalt jõutigi õigele kurjategijale jälile. Kahjuks teda ei saanud politsei andmetel vahi alla võtta, mis on aga juba eraldi küsimus.

 

Tervitatav on põhiõiguste kaitse küsimuses järgmine raport euroliidu kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta, milles parlamendisaadikud toovad märkimisväärselt tähtsa argumendina välja põhiõigused ja eriti eraelu puutumatuse. Raportis sätestatakse tingimused eesmärgi piiramisele ja proportsionaalsusele ehk et isikuandmete kogumine peab olema õiglane ja seaduslik, ja nende edasitöötlemine on lubatud juhtumipõhiselt, võttes arvesse politsei- ja õigusalase koostöö eripära, kuid üksnes siis, kui see on kooskõlas andmete kogumise eesmärgiga. Samas tunneb raportöör muret väljendi „mis tahes muul eesmärgil” üle, kuna too on liiga lai mõiste ega võimalda täielikult vastata eesmärgi piiramisele ning teeb Nõukogule ettepaneku sätestada selged ja olulised piirangud edasisele töötlemisele.

Telekomi paketist hääletati välja sätted, mille kohaselt muudetakse Internetipõhise teenuse pakkujad järelvalveteenuseks ehk et hakataks filtreerima allalaadimisi, jälgima piraatlust ja muud sarnast. Samas leidsid saadikud, et otsingumootoritega seotud andmekaitse küsimusi tuleb võtta arvesse. Selles raportis soovitatakse ka ühtlustada liikmesriikide need sätted, mis on vajalikud põhiõiguste ja -vabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse, konfidentsiaalsuse ja infotehnoloogia kaitse tagamiseks isikuandmete töötlemisel elektroonilise side valdkonnas.

Käesolev seadusloometöö, aga ka hiljutised sündmused Eestis ning Soomes, terrorismirünnakute planeerimine Pariisis, Londonis, Madriidis on selgeks üleskutseks, et Interneti kui meediavahendi teemaline Euroopa ülene diskussioon peab jätkuma ning tulevikus leidma lahendeid või kompromisse selle kohta, kuidas Internetti vaadelda ja sellesse suhtuda. Mis on Internet: avalik või privaatruum? 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: