Soe tuba ei tohi muutuda luksuseks

Sel aastal tunduvad pihlakakobaraid kuidagi eriti suured ja uhked. Vanarahva tarkuse järgi pidi see ennustama külma ja lumerohket talve ja see viib mõtted hoopiski küttekuludele. Soojaarved on aastatega mitmekordistunud ja vastu talve ennustatakse uut tõusu.

 

Tänasest hakkavad kehtima uued gaasihinnad. Juulis kinnitas Tallinna Küte, et oktoobrist tõuseb toasoojus ligi 37 protsendi võrra ja põhjendati seda Eesti Gaasilt ja Iru Elektrijaamalt ostetava soojuse hinnatõusuga. Toasooja hind tõuseb alates neljandast oktoobrist 1023,58 kroonini megavatt-tunni eest millele lisandub ka 18-protsendiline käibemaks. Seega tuleb edaspidi tarbijail 30-40 krooni ruutmeetrilt rohkem maksta.

 

Nii kulutame varsti suurema osa oma sissetulekust selleks, et tuba soojendada.

 

Kui endal mõistus otsas, siis vaatame veidi ringi. Euroopa Parlamendis arutati kevadel seaduseelnõude üle, mis peaksid looma alused ühtsele energiaturule ja parandama tarbijakaitset. Eelmisel nädalal hääletati Euroopa Parlamendis aga resolutsiooni üle, mis puudutab energia hindade tõusu. Seaduslikku jõudu sellel ei ole, aga nii mõnigi huvitav mõte toodi seal välja. Näiteks sotsiaaldemokraatide pakutud sõnastuses väljendati  muu hulgas muret  selle üle, mis mõju avaldavad tõusvad energiahinnad madala sissetulekuga ja toimetulekuraskustega rühmadele. Nõutakse, et liikmesriigid võtaksid piisavad meetmed, et tagada teenuste taskukohased energiahinnad –  sealhulgas sihtotstarbeline sissetulekutoetus ja soodustused ning stiimulid  elamumajandussektoris kodude energiatõhususe parandamiseks. Samuti kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike koostama “energiavaesusega” võitlemise tegevuskavasid. 

           

Võitlus energiavaesusega

 

Eestlasele on  sõna “energiavaesus” võõras. Järjekordne näide eurosõnavarast, mis tahes-tahtmata kasutusse hiilib. Selle taga on aga päris huvitav mõte, millega võiksid tutvuda seadusloojad laiemalt ka koduses Eestis.

 

“Fuel poverty household” ehk eesti keelde tõlgituna kütusevaene majapidamine on defineeritud 2001. aasta Suurbritannia kütusevaesuse strateegias kui majapidamine, mis kulutab 10 protsenti või rohkem oma sissetulekust kütusele ehk siis kodu soojas hoidmisele. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele tähendaks see 21 kraadi elutoas ja vähemalt 10 kraadi teistes tubades. Strateegias on määratletud ka “vähemkindlustatud tarbija”, kelleks on vanemas eas isikud, paljulapselised pered, puudega või krooniliselt haiged inimesed, kes on vastuvõtlikumad külmetushaigustele. Seega toetatakse Suurbritannias igal talvel inimesi, kes on vanemad kui 60 aastat. Toetus ulatub 200 naelani (umbes 3990 krooni) majapidamise kohta inimestele vanuses 60-79 ja 300 (umbes 5970 krooni) naelani inimestele, kes on vanemad kui 80 aastat.

 

Lisaks sellele makstakse toetust külmade ilmade puhul vähemkindlustatud majapidamistele. Kui temperatuur langeb seitsme päeva vältel alla nulli, siis makstakse toetust 8 naela 50 penni (umbes 170 krooni) nädalas. Seda saavad ühtlasi isikud, kes on taotlenud toimetulekutoetust.

 

Euroopa Parlamendi üks ettepanekutest oli ka see, et tarbimise õhutamise asemel motiveerida inimesi energiat säästma. Üks võimalus selleks on astmelise tariifi rakendamine, mida kasutatakse Hollandis ja Ukrainas ja mis näeb ette, et kui tarbija soovib toasooja üle 21 kraadi tõsta, tuleb selle eest rohkem maksta. Säästmisest räägitakse palju, aga tehakse vähe, kuigi see on kõige kiirem viis midagi muuta. Mida paremini isoleeritud ja energiasäästlikumad on meie majad, seda vähem peame kulutama toasooja hoidmisele. Kokkuhoid oleks suur, sest hooned (bürood ja elamud) tarbivad 40% primaarenergiast (põlevkivi, gaas jne). Aga siin ei saa lootma jääda iga külmetaja ettevõtlikkusele.

 

Kõigepealt tuleks algatada ulatuslik hoonete renoveerimise programm, luues selleks riigi, pankade, ehitusettevôtjate, arhitektide ja energiaettevõtete konsortsiumi. Midagi sarnast tehti Ameerikas Clintoni Fondi energiasäästuprogrammi raames, milles osalesid ka maailma suurimad pangad. Võttes eeskujuks teisi liikmesriike, tuleks kehtestada ka energiasäästu miinimumnõuded ja vabastada laenuintressid. Sellist ettevõtmist peaks planeerima ja juhtima riik, aidates ühtlasi uuesti jalule ka ehitussektori. Ehitajad, arhitektid ja energiaettevõtted pakuksid aga lahendusi alates soojustamisest kuni küttesüsteemide renoveerimiseni. Spetsialistide hinnangul võib selline projekt koostöös teiste meetmetega energiatarbimist vähendada viiendiku võrra.

Üks vastus

  1. […] Tunnistagem, et meil kehtiv miinimumpalk või pension ei ole see, mis tagab automaatselt elamisväärse elu Eestis. Lisaks toimetulekutoetustele, peaksime kindlasti mõtlema suurematele sihtotstarbelistele toetustele nagu näiteks Inglismaal, kus vanemad isikud saavad talvekuudel lisatoetust, kui küttekulud kasvavad. Kirjutan sellest pikemalt varasemas sissekandes. […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: