Minister Lukas õhutab rahvusgruppide vahelist vaenu

Reedel edastas ERR mitme oma kanali kaudu uudise, et haridusminister Tõnis Lukase hinnangul peaks tulevikus kogu eesti haridussüsteem olema eestikeelne. Esimene samm selles suunas on Lukase sõnul tehtud – tuleval sügisel algab eesti keele õpe kõigis vene lasteaedades. Haridusminister väidab, et venekeelsete lasteaedade ning põhikoolide eestikeelseteks muutmine on eestivenelaste endi välja käidud mõte. Ka rõhutas Lukas, et kui kõik oleneks vaid temast, võiks seda teha hommepäev.

Minu arvates on haridusminister selliste avaldustega läinud mitte ainult vastuollu seadustega, vaid õhutab seeläbi rahvuste vahelist vaenu. Ka tahaks ma teada, mitme eestivenelase poolt välja käidud ideele Lukas siiski tugineb ja kas ta pole mitte ennetavalt üldistanud või kasutanud mõnda arvamust enda huvides.

Reedel oli ETV-s ka uudislugu venelaste integreerimisest uues võtmes. Uudislõik edastas: „Selle asemel, et gümnaasiumis järk-järgult eestikeelsele õppele üle minna, tuleks lasteaed ja algkool muuta eestikeelseks.“ Idee autoriks kuulutati Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Veronika Kim, kes tõsi küll, rääkis oma intervjuus mõningate ainete õpetamisest eesti keeles, mis on ju igati mõistlik mõte. Samuti nagu keeleõpe lasteaias, mis siiani on sõltunud omavalitsuste vahenditest, aga kuuldavasti leiab toetust ka järgmisest riigieelarvest. Mida varem keel suhu saab, seda lihtsam on lapsel tulevikus ja lõpptulemusena on see odavam ka riigile ehk meile kõigile.

See, et lasteaia keeleõpe ei aita enam praeguseid gümnaasiumiikka jõudnud noori, kellele tuleb ka mõelda, ei pälvinud kahjuks uudisloos tähelepanu.  Kurvem on aga see, et kogu loost (koos endiste ja praeguse ministri kommentaaridega) võis jääda mulje nagu kavatsetaks kogu õpe eestikeelseks muuta ning venelastel kaob võimalus oma emakeelsele haridusele. See on aga juba provokatsioonimaiguline. Venelaste emakeelse hariduse täielik kaotamine oleks mitte ainult meie ressursse arvestades praktiliselt võimatu, vaid vastuolus nii rahvusvaheliste normide kui ka meie endi seadustega, kaasa arvatud Põhiseadusega. Veidraks muutuks ka meie võitlus selle eest, et Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel oleks võimalus saada haridust oma emakeeles.

Ilmselt ei olnud selle uudisloo teinud ajakirjanik aru saanud ka keelekümbluse meetodist, mida Eestis kasutatakse enam kui paarikümnes lasteaias ja suures osas vene koolides ning mille eesmärk pole ükskeelsus vaid mitmekeelsus. Ja see peaks ju olema ka eesmärk siin elavate venelaste puhul (ja ega see eestlastelegi kahjuks tuleks). Nii Tartu Annelinna Gümnaasiumis kui ka teistes keelekümbluskoolides algab tõepoolest vene laste õpe esimesest klassist eesti keeles, aga teisel aastal lisandub emakeel ja viiendas klassis on aineid pooleks. Niisiis saab vaid osalisest eestikeelsest õppest rääkida. Ja seda olekski tulnud rõhutada.

Vastutustundetu on pingeid õhutada sellega, et rääkida kogu haridussüsteemi eesti keelseks muutmisest. Isegi kui see idee leiaks toetust, pole meil jõudu. Seda tobedam on selline õli tulle valamine. Loodetavasti leiab minister Lukas lähiaegadel võimaluse oma täpsemate kavade selgitamiseks ning pingete maandamiseks.

5 Vastust

  1. Arvan, et tavaline eestlane mõtleb sellise seisukoha pääle vastuväiteks:

    Soome-ugri keelkonna rahvaste esivanemad on noil mail elanud sadu, tuhandeid aastaid. NSVL ajal siia rännanud venelased, ukrainlased jt on alles äsja saabunud; ja seda veel okupatsiooni-kandjaina.

    S.t kaitsta soome-ugri keeli (haridust neis keeltes) tähendab kaitsta mitte ainult nende rääkijate inimõigusi, vaid ka põliskultuure.

    Seetõttu võiks selliseid seisukohti veel põhjendada vähemalt nii, et sotsiaaldemokraatlikust ja üldisestki tänapäeva Lääne vaatenurgast, kehtivad inimõigused kõigile inimestele ühtemoodi. Olgu nad siis näiteks “põlisrahvast” või äsjasaabunud.

    Et eesti venekeelseile peaks jääma õigus mitmekeelsusele, nagu Venemaa soome-ugri keelte kõnelejaile, kuna neil on õigus mitte hüljata oma kultuuri-keelt.

    Mu mõte on lihtsalt, et kuidagi tuleks ka selliseid eesltastele veel ohtlikult ja “ära-andvalt” kõlavaid seisukohti esitada pehmemalt. Näiteks retoorikaga, et eestlaste tasakaalukus, nupukus ja “külm veri” lubasid Laulval Revolutsioonilt kulgeda valamata verd. Ja et sellise arukusega võiksime ju ka edaspidi oma riiki ajada.

  2. Mida peate silmas mõiste “rahvusgrupid” all?

  3. Sotsioloogilises mõttes võib Eesti ühiskonna jagada gruppideks erinevate tunnuste põhjal sh.rahvuse põhjal. Seda pidasingi silmas.

  4. Nõus selles suhtes, et võrdlus soomeugrilastega pole korrektne. Põhimõtteliselt tuleb teha vahet nende õigustes, kes põlised ja kes hiljuti tulnud. Kuigi see piir on habras ja pole kuskil õieti defineeritud. Kui nende puhul, kes näiteks 80ndatel Eestisse tulid, võib kasutada väljendit välissündinud või hilismigrandid, siis kuidas nimetada neid vene lapsi, kes Eestis esindavad juba kolmandat või neljandat põlvkonda venelasi? Neid, kes täna-homme lasteaeda lähevad? Rahvusvahelises praktikas loetakse enamasti kolmandat põlvkonda selleks piiriks, kus migrantide asemel tuleks hakata rääkima rahvusvähemusest või vähemusrahvusest nagu on kasutatud enamuses dokumentidest.
    Aga rõhutan veelkord, selles valdkonnas puuduvad täpsed definitsioonid. Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ratifitseerimisdokumendis on kirjas, et:”.. Eesti Vabariik mõistab vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioonis (defineerimata mõistet “vähemusrahvus”) järgnevalt: vähemusrahvusena käsitatakse Eesti kodanikke, kes
    – elavad Eesti territooriumil;
    – omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga;
    – erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest;
    – on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile.
    …….

    Sama konvenstiooni artikkel 14 sätestab muuhulgas alljärgneva:
    1. Pooled kohustuvad tunnistama iga vähemusrahvusesse kuuluva isiku õigust õppida oma vähemuse keelt.
    2. Piirkondades, kus vähemusrahvusesse kuuluvad isikud on traditsiooniliselt asunud või kus nende arv on suur, püüavad pooled võimaluste piires ja oma haridussüsteemi raames piisava vajaduse korral tagada vähemusrahvusesse kuuluvatele isikutele võrdsed võimalused vähemuse keele õppimiseks või õpetuse saamiseks selles keeles.

    Veelkord, minu soome-ugri võrdlus tuli eelkõige seetõttu, et olen nende hariduslike õiguste eest nüüd juba mitu aastat võidelnud ja muuhulgas kuulnud/lugenud Vene võimuesindajatelt korduvalt, et ma tegevat seda ainult selle pärast, et tähelepanu kõrvale juhtida venelaste hariduse probleemidelt Eestis.

  5. Siit kõnealune uudis ka kes pole näinud ETVs
    http://uudised.err.ee/index.php?0534940 (sealt valida 10.10.2008 kella 21.00 uudistesaade)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: