Kõrgõstanis on külm

Kuigi puud on veel lehtes, on Kõrgõstanis külm. Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. See Kesk-Aasia demokraatia saarekeseks kutsutu oleks kui vee alla vajunud. Aga eks olegi kohatu nii mägisel maal saarest rääkida ja vett on siin viimastel aastatel pigem vähem kui üle ujutamas. Kuna elektrit toodavad siin hüdroelektrijaamad, siis napib ka elektrit. Kokkuhoiu mõttes pole maju kütma veel hakatudki ja valgus lülitatakse varakult välja. Moes on kõrge kraega soojad kampsunid.

Lisaks külmale ja pimedusele ähvardab peale talve ka toidupuudus. Suvi oli kuiv ja kasvatas vähe. Loomad on nii saledad, et ei kõlba isegi iluduskonkursile. Aga näguripäevad on ka Kõrgõstani demokraatial. 2005. aastal toimunud „tulpide revolutsiooni“ viljad on mõrud. Neid, kes siis võitlesid demokraatia eest ja korrumpeerunud klannivõimu vastu ning nõudsid uut konstitutsiooni, süüdistatakse täna samades pattudes, mis eelkäijaid. Ainult selle vahega, et kui eelmisel presidendil kulus 15 aastat, et teda vihkama hakataks, siis praegune on suutnud sama tulemuse saavutada viis korda lühema ajaga. 2007. aasta parlamendivalimised ei vastanud rahvusvaheliste standarditele, kohalike kinnitust mööda võltsiti tulemusi massiliselt, et tagada presidendiparteile esinduskogus ülekaalukas enamus. Peale oktoobri alguses toimunud kohalikke valimisi lahkus maalt riikliku valmiskomisjoni esinaine, keda olevat hirmutanud surmaähvardustega presidendi enda poeg. Kui tõsiseks asjad selles riigis keerata võivad, näitab kasvõi tõsiasi, et umbes kuu aega on kadunud üks opositsiooniline parlamendisaadik ja teise saadiku poeg. Võimupartei esindaja räägib aga sellest, kuidas stabiilsuse tagamiseks tuleb tsentraalset võimu veelgi suurendada. Tundub, justkui on üks-ühele üle võetud Putini meetodid. Kõik ikka riigi ellujäämise nimel.

Aga midagi on siiski hoopis teistmoodi kui teistes Kesk-Aasia riikides. Nimelt kõigest sellest räägitake meile avalikult ja vastaspooled istuvad ühe laua taga.

Euroopa Parlamendi delegatsiooni visiiti korraldavad parlamendiametnikud on korraldanud kohtumised kõikide poliitiliste jõududega ja ka rahulolematute kodanikeühenduste esindajatega, keda teistes riikides õnnestub heal juhul salaja kohata. Muuseas ühingud on hästi arenenud ja tegusad. Aga see pole selles regioonis tavaline. Samuti mitte selline avatus ja enesekriitika, milleks kirgiisid võimelised on.

See teeb ka meie koostöö nendega lihtsamaks ja on ilmselt ka üheks põhjuseks, miks Euroopa Liidus abi just sellele Kesk-Aasia riigile on elaniku kohta kõige suurem. Meie visiidi üks eesmärke ongi tutvuda Eurooa maksumaksja raha kulutamisega. Üks suuremaid projekte on seotud näiteks piirivalve töö tõhustamisega ja võitlusega narkokaubanduse vastu. Just Lõuna-Kõrgõstani kaudu liiguvad edasi Euroopasse suured kogused Afganistani oopiumist.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: