Euroopa Liidu ja Venemaa partnerluskõnelused jätkuvad

Nüüd on siis selge, et Euroopa Komisjon jätkab Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi strateegilisi partnerluskõnelusi, mis külmutati septembris seoses Venemaa vägede sissetungiga Gruusiasse.

Selle otsuse langetamist ei oleks saanud mõjutada liikmesriikide vetod või protestid läbirääkimiste vastu, sest Komisjoni toimetuste jätkamiseks pole kõigi liikmesmaade heakskiit vajalik. Eeloleval reedel toimub Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine Nice’i linnas, Prantsusmaal. Välisministeerium on öelnud, et Eesti võiks komisjoni koostatud paberiga üldiselt rahul olla – see sisaldab meie jaoks olulisi punkte, kuigi võiks üldiselt toonilt olla realistlikum.

 “Me oleme leidnud hea viisi edasiminekuks,” kinnitas komisjoni välissuhete volinik Benita Ferrero-Waldner pärast nõupidamist liikmesmaade välisministritega Brüsselis. Europarlamendi väliskomisjonile paljastas aga volinik, et Venemaaga läbirääkimised ei saa olema kerged, kuid et see olevat parim võimalus ühist joont hoida ja jõuda probleemsetes küsimustes lahendusteni. Olen nõus, et ajakohastel teemadel rääkimine on mõistlikum kui suhete katkestamine, et Venemaa ei langeks suuremasse isolatsiooni. Aga euroliidu tasandil peab meie sõnumiks olema see, et liit arvestaks meie, väikeriikide soovide ja hirmudega, kes me oleme kogenud teistsugust ajalugu.

Euroliit võib partnerluskõneluste alustamisel tunda teatud enesekindlust, sest esmalt vajab Venemaa Euroopat majanduslikult. Euroopa Liit on Venemaale vajalik turg just energeetikat silmas pidades, samuti on Venemaa sooviks olnud parandada müügitingimusi oma aatomienergia toodetele. Samuti on Venemaal vaja investeeringuid ja tehnoloogiaid. Käesoleva finantskriisi valguses sai selgeks, kui palju peab Venemaa oma majandust moderniseerima ning mitmekesistama. Siin oskab euroliit kaasa rääkida.

Teiselt poolt on Venemaa Euroopale tähtsuselt kolmas kaubanduspartner, kellega sidemed suurenevad iga aastaga kuni 20 protsenti (ikka energia alal, kuid ka teenuste sektoris). Oma kasvava keskklassi ja rahva ostusuutlikkusega on Venemaast kasvamas tähtis turg meie uksepakul, andes eurooplastele küllaldaselt võimalusi oma kaupa sinna viia, tarnida ja müüa. Euroopa Liit on kogumahus suurim välisinvestor Venemaal – kuni 80%  välisinvesteeringutest on Euroopast.

Muretekitajaks on aga inimõigused. Euroopat valdab üldine tunne, et Venemaa on järjest rohkem eemaldumas oma kohustustest, mille ta võttis endale liitudes selliste organisatsioonidega nagu Euroopa Nõukogu ning OSCE. Siin ongi vast üks tähtsamaid mõtteid, mida just parlament peaks rõhutama.  Ka peavad Venemaaga kaks korda aastas toimuma inimõiguste konsultatsioonid, olgugi, et täna on veel nende tulemuslikkus väga väike. Veel üks oluline punkt antud partnerlusleppesse on inimeste vahelised kontaktid, mis kasvavad jõudsasti iga päevaga. Laiendatud on haridusprogramme, loodud on uusi teaduskoostööprogramme eri riikide teadlaste ja uurijate ühendamiseks. Inimsuhete laiendamisega peavad mõlemad pooled aktiivselt tegelema.

Kuidas edasi?

Euroopa Liit ootab strateegilisest partnerlusest Venemaaga eeskätt seda, et kõik meie ühiste huvide väljad oleksid kaetud, st kantud leppesse, samuti ka rahvusvaheliselt võetud kohustused, millega euroliit ja Vene Föderatsioon on kaasa läinud. Sinna hulka kuulub iseenesestmõistetavalt inimõiguste edendamine ning õigusriigi põhimõtete garanteerimine riigis. Euroliit on väljendanud ka vabamajandustsooni kehtestamise ühisideed. Siin tuleb mõelda: asi, mis esmalt huvitab venelasi soodsate tingimuste tõttu peab neid õiguslikult siduma täitmaks ka teisi kohustusi. Muidu looksime suhte, kus nõuame ühalt Venemaalt tingimuste täitmist probleemsetes küsimustes, nemad aga kaubitsevaid meiega jätkuvalt, nautides soodusrežiimi ja madalaid hindu.

Venemaaga koostöö tähendab minu arvates seda, et Euroopa Liit võtab tõsisemalt vastutuse, et töötada oma lähinaabruses paiknevate probleemidega. Võtkem näiteks Transdnistria – kas Euroopa Liit saaks toimetada selle pikaajalise probleemi kallal, suheldes vaid Moldova Vabariigiga? On igati mõistlik, vaat et kohustuslik, kaasata siia ka Venemaa. Selliseid näiteid on küllaga. Üks tähtis detail veel. On selge, et kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu järeldustega ei aktsepteeri Euroopa Liit Gruusias status quo’d, meie joon on jätkata Genfi kõnelusi julgeoleku ja stabiilsuse küsimuses ning selles, mis puudutab põgenikke ja kodudest välja aetud inimeste staatust. Ka Gruusia territoriaalne terviklikkus peab saama taastatud, seisab Nõukogu järelduste paberis. 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: