Kollektiivmenetlus kõikidesse liikmesriikidesse?

Eelmisel nädalal avaldas Komisjon rohelise raamatu kollektiivsetest kahjuhüvitistest ehk sellest, kuidas hõlbustada kahjuhüvitusnõuete esitamist olukorras, kus üheainsa kaupleja tegevuse tõttu on kahju saanud suur hulk tarbijaid. Kui näiteks reisifirma jätab ära väljakuulutatud reisi ning keeldub tagasi maksmast klientide poolt tehtud reisi sissemakseid,  oleks kahjukannatajatel võimalik kollektiivhagi kasutades reisifirma kohtusse kaevata. Ka vastava riigi tabrijakaitseorganisatsioonil oleks sel juhul reisijate nimel õigus seadust rikkunud firma kohtusse viia. Olen varemalt kollektiivhagist pikemalt kirjutanud siin.

Tarbijatel on ju tegelikult alati võimalus kohtusse pöörduda ja lasta individuaalselt kantud kahju heastada, aga tihtipeale sellest loobutakse, kas siis kõrgete kohtukulude, liigse paberimajanduse ja ajakulu või muu säärase pärast. Eriti keeruline on asi siis, kui näiteks Eesti kodanikule kahju tekitanud ettevõte on registreeritud teises ELi liikmesriigis. Hiljutine Eurobaromeetri uuring näitab, et 80% Eesti tarbijatest peab kohtu kaudu kahjunõudeküsimuste lahendamist probleemseks ja ajamahukaks.  Kollektiivhagi on tihtipeale efektiivsem ja tarbijasõbralikum võrreldes sellega, kui üks indiviid suurfirma vastu üksi kohtusse läheb.

Roheline raamat on Komisjoni teejuht selle kohta, kuidas praegustele puudujääkidele reageerida. Selleks kutsutakse ELi kodanikke üles oma arvamust avaldama. Järgmise aasta 1. märtsini võivad kõik soovijad esitada ettepanekuid, kuidas edasi tegutseda: kas jätta asjad nii nagu on praegu; suurendada liikmesriikidevahelist koostööd kollektiivhagi mehhanismi kasutamisel või näiteks lisada kollektiivhagi võimalus siduvaks meetmeks kõikides liikmesriikides.  Ühest küljest on Komisjoni käik tervitatav. Ehk elavdab see tarbijakaitsealast debatti erinevates liikmesriikides ning tõmbab tähelepanu praegustele kitsaskohtadele.

Teisest küljest oleks soovinud näha jõulisemat tegutsemist. Euroopa Tarbijakaitseorganisatsioon (BEUC) on oma pettumust rohelise raamatu suhtes avaldanud üsna valjuhäälselt, väites, et Komisjoni plaan on ambitsioonitu ning kordab kõiki praeguseks äraleierdatud argumente.

Tõenäoliselt oleks selgete eesmärkide ja nendeni jõudmiste vahenditega ettepanekul olukorra muutmiseks positiivsem mõju. Komisjoni vaoshoitust saab ehk põhjendada sellega, et nad tahavad tarbijate turgu põhjalikult uurida ning anda võrdsed võimalused tagasiside esitamiseks kõikdele osapooltele. Loodetavasti valmib järgmisel kevadel konsultatsiooni tulemusena konkreetseid meetmeid sisaldav ettepanek, mis ELi tarbijate olukorda reaalselt parandab.

Oma ettepanekud praeguse olukorra parandamiseks võite saata aadressile SANCO-Consumer-Collective-Redress@ec.europa.eu

Praegusel juhul on 76% ELi tarbijatest meelsamini valmis oma õigusi kohtus kaitsma, kui nad saaksid seda teha koos teiste tarbijatega. Kollektiivhagivõimalus on olemas aga ainult 13 liikmesriigis (Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Bulgaarias, Kreekas, Hollandis, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Austrias ja Suurbritannias).

Milline on olukord Eestis? Eestis võib tarbijakaitseamet kohtutee ette võtta tarbijate huvide kaitseks, aga tarbijad ise ei või moodustada kollektiivhagi.

Eurobaromeetri andmetel ei ole ligi pooled (47%) Eesti tarbijad rahul sellega, kuidas ettevõtted nende kaebusi käsitlenud on. Enamik tabrijatest on arvamusel, et  kollektiivhagi oleks hea võimalus oma õigusi kaitsta – 68% uuringus osalenutest  kinnitab, et nad viiksid vääralt käitunud ettevõtteid tihemini kohtusse, kui oleks võimalik oma kaebus siduda teiste sama ettevõtte ohvritega.

Kas Eestis oleks vaja kollektiivkahjumenetlust? Tarbija huvides peaksime seda kaaluma.

Kas olukord, kui eurodes võetud laenud on tekitanud segadust, on koht kus kannatanud sooviksid sellise sammu teha, ja nõuda, et nende kahjud hüvitataks? Kindlasti. Samuti võiks see tulevikus ära hoida SMS laenude puhul lahvatanud skandaalid. Igal juhul jõuaks see avalikkuse teadvusesse varem.

Leuveni ülikooli poolt Euroopa Komisjoni tellimusel tehtud uuringust – mis puudutab muuseas ka kollektiivhagisid – selgub, et esiteks on kollektiivhagist kasu, kui üksikisikule tekitatud kahju on liiga väike, et õigustaks kohtus käimist. Näiteks olukord, kui krediitkaardi firma võtab kahe euro suurust ebaseaduslikku kuutasu.

Kollektiivhagist on tarbijale loomulikult kasu ka suuremate kahjude puhul. Võtame näiteks need Euroturi abil Namiibiasse reisida soovinud eestlased, kes ettevõtte hiljutise sulgemisotsuse tagajärjel oma reisist ja 50 000 kroonist, mis reisi eest makstud, ilma jäid. Kollektiivhagi võimaluse olemasolul oleks kannatanud reisijatel lihtsam oma raha kätte saada.

Teiseks on kollektiivhagil teatud ennetav mõju. Ettevõtted on hoolsamad oma käitumises. Kasvõi juhul, kui reisifirma tsarterlend hilineb kaheksa või viisteist tundi ja ainuke asi, mida inimestele pakutakse on võimalus süüa osta, saaksid reisijad kollektiivselt oma õiguste eest välja astuda (tegelikult peab pakkuma öömaja ja toilustust jne).

Kolmandaks – kollektiivhagist oleks abi juhul, kui ettevõtted on konkurentsiseadust rikkudes kahjustanud tarbijate huve. Euroopa Kohus annab õiguse hüvitustele selles vallas (kaasus C-453/99, Courage and Crehan [2001] ECR I-6297), aga  üksikisik vaevalt seetõttu suure ettevõtte vastu kohtutee ette võtab. Kollektiivselt aga võibolla juba küll. Meenutagem vaid kartellikokkuleppe süüdistust prügifirmade vastu selle aasta kevadel. Seekord päädis olukord küll tarbijate kasuks: kõnealuste prügifirmade konkursivõit tühistati. Samas, kui kartellikokkuleppele oleks jälile saadud liiga hilja ning tarbijad oleksid sunnitud prügiveo eest normaalhinnast kordades rohkem maksma, oleks kollektiivhagimenetlus aidanud kiiremini tarbijasõbraliku lahenduseni jõuda.

Üks vastus

  1. […] samuti praegu Euroopa Liidu institutsioonides. Olen sellest pikemalt kirjutanud ka oma varasemas blogiartiklis. Ka Suurbritannia Tsiviilõiguse Nõukogu, mis nõustab Suurbritannia lordkantslerit tsiviilõiguse […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: