Euroopa telekommunikatsiooniturg vähikäigul?

Mullu novembris tuli Euroopa Komisjon välja reformiettepanekuga, mille eesmärgiks oli muuta Euroopa Liidu telekommunikatsiooniturg konkurentsivõimelisemaks. Reformiettepanek puudutas mitmeid küsimusi ning muuhulgas oli üheks võtmeteemaks  tarbijate õiguste ja valikuvõimaluste suurendamine üleliidulisel telekommunikatsiooniturul. Näiteks pidi reformiettepaneku jõustumisel kõikidele ELi kodanikele olema tagatud lairibaühenduse (nt internetiteenused) kättesaadavus. Õigusakti jõustumiseks oli tarvis Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu heakskiitu. 

Tänaseks on suur hulk vett merre voolanud ja toimunud on mitmeid huvitavaid arenguid. Komisjoni plaan oli üsna ambitsioonikas ning võis juba ette ennustada, et läbirääkimised ELi institutsionide vahel kujunevad keeruliseks. 

Euroopa Parlament hääletas telekomi paketi üle tänavu septembris ning tõi sisse omapoolsed muudatused. Parlamendis said mitmed Komisjoni ettepanekud, sealhulgas  Euroopa Elektroonilise Sideturu Ameti loomine üsna selge vastuseisu osaliseks. Parlamendisaadikud ei pooldanud uue iseseisva organisatsiooni loomist, millel oleks täielik mõjuvõim kõikide ELi telekommunikatsiooni turu regulaatorite üle. Arutelud jätkusid. Nendes küsimustes hääletati paljuski liikmesriikide põhiselt. Samas, tarbijate jaoks tõid parlamendi ettepanekud üksjagu kiiduväärt parandusi. Arvestades tehtud muudatuste hulka, otsustas Komisjon siiski oma ettepaneku tagasi võtta,  et esitada see uuesti nüüd juba uuel kujul. 

Novembri alguses teataski ELi infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding, et Komisjon on oluliselt modifitseerinud esialgset ettepanekut, jättes sisse ainult kõige olulisemad küsimused, mis on vajalikud ELi ühtse telekommunikatsioonituru tugevdamiseks. Minule tegi heameelt, et ka uus ettepanek käsitles üsna tugevalt tarbijate õigusi – sisse olid jäetud kohustus võimaldada parem juurdepääs puudega kasutajatele, tarbija õigus vahetada ühe tööpäeva jooksul tava- või mobiilsideoperaatorit (jättes numbri samaks).

Novembri lõpus arutati Komisjoni ettepanekut Ministrite Nõukogus, kus Eestit esindas Majandus ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Läbirääkimised riikide vahel olid üsna tulised ja konsensusele jõudmine  raske, eelkõige erinevuste tõttu liikmesriikides.

Vastu võetud kompromisstekst erineb märkimisväärselt Komisjoni algsest ettepanekust. Praeguse seisuga jääb loomata iseseisev ELi telekommunikatsiooniturge reguleeriv amet. Samuti ei tehtud kohustuslikuks funktsionaalset eraldamist, mis nagu spetsialistid kinnitavad, nõuab lairibaturgu valitsevalt ettevõtjalt võrguinfrastruktuuri ja teenustevaldkonna eraldamist omandistruktuuri muutmata. Viimase eesmärk on suurendada konkurentsi turul. 

Ministrite Nõukogus toimunud riikidevahelist kemplemist ja selle tulemusena vastu võetud teksti, on nimetatud “kompromisside kompromissiks” ning volinik Reding avaldas pettumist, arvates, et just sellise pideva poliitilise kemplemise tõttu kaotatakse peagi maailmas oma mõjuvõim. 

 Arvan, et kui EU institutsioonid suudavad telekommunikatsiooniturul kõiki osapooli rahudavale konsensusele jõuda, siis sellega tugeveneb liidu majandus ja tarbijakaitse märkimisväärselt. Telekommunikatsiooni reformipakett läheb Euroopa Parlamendis teisele lugemisele järgmise aasta aprillis. Senikaua elame-näeme. 

Telekommunikatsiooni valdkonnas on volinik Redingu juhtimisel toimunud mitmeid huvitavaid arenguid, mis on aidanud parandada just tarbijate heaolu EL liikmesriikides. Piiriüleste kõnede hindadele seati eelmisel aastal piirangud. Piiriüleste SMS sõnumite saatmise piirhindade eelnõu sai alles novembri lõpus EL ministrite heakskiidu. Euroopa Parlamendi heakskiit peaks olema ainult formaalsus, sest saadikud on avaldanud tugevat toetust sellele eelnõule. Kirjutan sellest siin.

Samuti on Komisjoni arvates on ka kõnelõpetustasud EL liikmesriikides liiga kõrged, ja samas erinevad liikmesriikides tunduvalt takistades konkurentsi. Lõpetustasud on need tasud, mida sideoperaatorid küsivad teistelt operaatoritelt nende võrku tehtavate kõnede eest. 

Eestis on komisjoni andmetel kõnelõpetustasud ühed kõrgemad võrreldes meie naabritega. Komisjoni andmetel on lõpetustasud keskmiselt 10.7 eurosenti (1.67 EEK) Eestis, 8.93 eurosenti (1.40 EEK) Lätis, 7.82 eurosenti (1.22 EEK) Leedus, 5.28 eurosenti (0.83 EEK) Soomes. Seega eelnõu selles vallas mõjutaks tarbijaid terves Eestis, mitte ainult neid kes reisivad!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: