Parlament ei ole nõus 60tunnise töönädalaga

Parlament otsustas täna tööaja direktiivi hääletusel, kui pikk on töönädal Euroopas. Teravaks küsimuseks kujunenes küsimus, kas lisaks 48 tunnile võivad liikmesriigid lubada ületunnitööd. See Euroopa Liidu Nõukogu ettepanek ei leidnud aga toetust ja Parlament hääletas 48tunnise töönädala poolt.

Juunis jõudsid liikmesriigid Luksemburgis töö- ja sotsiaalministrite nõukogus kokkuleppele tööaja direktiivi muutmise eelnõus ja pikka aega tüliallikaks olnud ületunnitöö küsimuses saavutati sellega kompromiss. Direktiivi eelnõu kohaselt tohivad töötajad tööandjaga lepingu sõlmides lisaks tavapärasele 48 tunnile teha lisaks veel 12 tunni ulatuses ületunnitööd.

Kuid tuleb tunnistada, et see pole töötaja vaatevinklist parim lahendus. Ja seetõttu on pea kõik sotsiaaldemokraatlikud saadikud ületunnitööle ka vastu.

Euroopa suurtel maanteedel sõites näeb aeg-ajalt tohutuid parkimisplatse, kuhu veokid on kogunenud parve justkui rändlinnud sügisel. Nende liikumisel on karmid piirangud ja juhtidel tuleb järgida kindlaid puhkeaegu. Väsinud juhi roolitav suur auto tähendab maanteel tohutut ohtu.

Kui palju aga kohtame väsinud “juhte” oma elus? Kui paljudel jääb elutee ületöötamise pärast hoopiski pooleli?

Kelle vastutuse alla need parimas eas lahkunud mehed-naised kuuluvad? Kas igal inimesel peab olema vabadus nii palju tööd teha, kui ta ise tahab, või peaks teda näiteks seadusega piirama? Tema enda, tema pere ja kogu ühiskonna huvides. Eestis, kus palgad on väikesed, oleks rabamist justkui patt piirata. Aga mõeldes eestlaste enesehävituslikule kalduvusele, tuleks meid meie endi eest kaitsta. Sest numbrid on karmid.

Eurostati andmetel on Eestis meeste seas suremus tunduvalt kõrgem kui ELi keskmine. 2005. aastast pärinevate andmete põhjal on suremus 100 000 inimese kohta 1470,3 võrreldes 822,1ga, mis on ELi keskmine.

Sotsiaalministeeriumi väitel pole ületunnitöö tegemine Eestis väga laialt levinud, aga samas arvavad sealsed ametnikud, et igal kodanikel peaks olema võimalik otsustada ületundide kasuks. Saar Polli tehtud uuring näites, et 2005. aastal 85% inimestest töötas kuni 50 tundi. Mina küll ei näe põhjust, miks peaksime seda lubama, eriti kui seda ei kasutada!

Kui see ei oleks nii siis, miks siis on meie tervisenäitajad nii viletsad ja tööstress nõnda suur? 2006. aastal koostatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on viimase aasta jooksul üleväsimust tundnud 40,2% meestest, 47,1% naistest.

Töö rügamine ei ole alati ka tasuvam. Briti leiboristid Euroopa Parlamendiski väidavad, et kui Britid töötavad 60 tundi siis see ei tähenda alati, et nad saavad paremat palka. Muuseas leiboristid otsustasid täna pingelisel koosolekul minna vastu oma parteikaaslaste seisukohaga Browni valitsuses ja toetada samuti 48tunnist töönädalat.

Võib-olla paneks Eesti inimene esimese hooga pahaks, kui keegi piirab tema vabadust töötada ja ületunde teha. Aga kas 48 tundi nädalas ei ole piisav, et anda hea panus ja ülejäänud aeg taastuda ja koos perega olla? Kui üks abikaasa töötab 60 või rohkem tundi, siis on selge, et teine abikaasa peab kodus kõik tööd tegema alates laste kasvatamisest. Kui aga mõlemad töötavad või tegemist on üksikvanemaga, siis kuidas jääb lastega? See on midagi, millega peame õppima arvestama.

Samas on range 48tunnise reegli jälgimisel mu Poola kolleegi sõnul kindlasti probleemiks see, et Poola jookseks lihtsalt arstidest tühjaks, kui selline säte vastu võetakse. Lisaks kannatab tema sõnul ka muidugi tööturu paindlikkus.

Analoogset muret nägid ka sõbrad Eesti meditsiinitöötajate ametiühingst, kelle sõnul võib Eestis selle reegli rangel järgimisel tulla probleeme ka Eesti meditsiinis, kuna lihtsalt poleks piisavalt inimesi sellisel juhul haiglate täitmiseks. Teavasti läks ju täna vastu võetud nö valvesolekuaeg ka kirja tööajana ja sellisel juhul saaksid meie meditsiinis töötavad inimesed kiirest 48 tundi täis (Parlamendis vastu võetud raporti järgi võib ka tegelikult töötada rohkem, aga aasta lõikes peaks ikka tulema 48 tundi nädalas). Sama teema puudutab ka tegelikult näiteks tuletõrjujaid.

Nii et tänase otsuse järel peavad liikmesriigid nüüd leidma koos Parlamendiga mingi kompromissi, mis rahuldaks kõiki.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: