Ühtne energiapoliitika peab sündima pealinnades

Vana-aasta õhtul, 31. detsembril lahvatas järjekordne Vene-Ukraina gaasitüli, kui Gazprom andis teada, et läbirääkimised Ukrainaga jõudsid tupikusse. Ukraina jäeti uue aasta esimesest päevast gaasita, kuid saabuva gaasi hulka asuti vähendama juba enne seda. Eilsest peatas Venemaa gaasitarned Ukrainale ja seega ka Euroopasse. Gazpromi kinnitusel on gaasikoguste vähenemise eest vastutav ainult Ukraina. Euroopa Liidu eesistujamaa Tšehhi võttis esmalt seisukohta, et Venemaa ja Ukraina vaheline gaasitüli nende omavaheline asi ning et Euroopa Liit ei kavatse sellesse sekkuda, kui see ei mõjuta gaasitarneid Euroopasse. Kuna nüüd on enam kui pooled EL liikmesriikidest külmahingusest puudutatud, ei saa seda enam pidada kahe firma ega Venemaa ja Ukraina vaheliseks asjaks. Euroopa Parlament nõuab nii eesistujamaa kui Euroopa Komisjoni kiiret sekkumist. Euroopa Liit on hakanud aktiivselt tüli lahendamisele kaasa rääkima ja aitama. Liidus tarbitavast maagaasist tuleb umbes neljandik Venemaalt. Sellest 80 protsenti jõuab euroliitu Ukraina kaudu. Või õigemini praegu ei jõua ja mitmel pool on hädaolukord. Meeleolusid aitab mõista fakt, et näiteks Prantsusmaale ja Tśehhi on gaasitarned vähenenud 70-75%. Bulgaaria kolleegid aga räägivad kütteta haiglatest ja koolide sulgemisest ja  tööstuse kollapsist.

           

Seetõttu polnud ka üllatav, et täna Euroopa Parlamendis toimunud  Ukraina ja Venemaa esindajate kuulamisele oli kogunenud rekordarv huvilisi. Välisasjade komisjoni avalikus debatis pidid osalema Gazpromi esindajad, Venemaa Riigiduuma välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšev. Paraku “ei jõudnud” venelased kohale ja esinduse tase piirdus vaid saatkonna asjuriga. Ukraina pool oli esindatud asepeaminister Grigori Nemõrja, endise Ukraina välisministri Boriss Tarasjuki, kes on täna Ukraina parlamendi Verhovna Rada eurointegratsiooni komitee esimees ning teiste näol. Grygory Nemyria kirjeldas olukorda kui “usalduse kollapsi”.

             

Usalduse kollaps

 

Septembri lõpul külastasin Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni väikese grupiga Moskva ametnikke, kui läbivaks jututeemaks kõikidel kohtumistel nii duumasaadikute kui peaminister Vladimir Putiniga oli energiajulgeolek. Sealsed poliitikud kinnitasid justkui ühest suust, et Euroopal ei tarvitse muretseda, sest Venemaa täidab kõiki lepinguid. Ettevaatlikuks tegi siiski väide, et Venemaa on alati oma lepinguid korrektselt täitnud. Nüüd aga külmetavad eurooplaste varbad ja tõdeme järjekordelt, et arusaamad lepingutingimuste täitmisest on erinevad. Keda üllatab, et praeguses kriisis süüdistavad venelased Ukrainat? Ukraina Naftogazi juhi Oleh Dubyna kinnitust mõõda on peaprobleem see, et Venemaa ei taha maksta gaasi transportimise eest õiget hinda, seega nende poolt vaadates on tegemist majanduskonfliktiga, millele asepeaminister Nemõrja kinnitust mõõda on vastatud propagandasõjaga.

 

Sügisesel kohtumisel Venemaa tööstus- ja energeetika-aseministri Anatoli Janovskiga küsisin kommentaari Anatoli Tšubaisi, viimase kümne aasta Venemaa Ühendatud Energiasüsteemide juhatuse esimehe ennustusele Venemaale peatselt saabuva “jääaja” kohta, mis toovat endaga kaasa tõsiseid energiaprobleeme 2010 aastast. Tšubais ennustab 2006 a. kordumist  ja peab peamiseks põhjuseks Gazpromi monopoli. Muu hulgas soovitab Tšubais gaasiekspordi lepingutesse klausli lisamist, mis annaks Venemaale õiguse eriti külma ilma puhul teistele riikidele gaasitarneid vähendada. Ootuspäraselt eitas aseminister kohtumisel probleeme, ja seda vaatama sellele, et viitasin kriitilisele artiklile ministeeriumi enda ajalehest, mille olin enne kohtumist fuajeest kaasa haaranud. Tänasel kohtumisel sõna võtnud Euroopa Parlamendi liikmed rõhutasid selle konflikti poliitilist iseloomu. Rumeenia saadiku Andreas Severini sõnul on nii konflikt kui ka selle eesmärgid poliitilised. Kas tegu on gaasi puuduse või selle maskeerimisega poliitiliste probleemide taha, on täna raske öelda.

 

Venemaa käitumisel on kahepidine mõju. Surve uute torude  North Streami, South Streami, mis välistaks tülikad transiidimaad, on suurenenud. Aga  ka arusaamine, et on vaja vähendada Venemaast sõltuvust. Üks võimalus oleks Nabucco, aga seni ei suudeta vastata, kust peaks tulema gaas sellesse torusse, mille üks ots peaks ulatuma Kaspia mereni. Kesk-Aasia poole vaadates unustatakse ära see, et Venemaa on aastateks kindlustanud end lepingutega, mis suunanud need varud oma torudesse ja ilma Venemaa osaluseta pole võimalik ühtegi Kaspiat läbivat toru ehitada.

 

Ühte energiapoliitika peab sündima pealinnades

 

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon mõistab oma tänase resolutsiooniga hukka Euroriikidele gaasi piiramise, mis on nii Venemaa, Ukraina, kuid eriti ELi liikmesriikide jaoks drastiliste tulemustega. Resolutsioonis tervitatakse Ukraina valmisolekut lubada Euroopa Liidu  vaatlejad riiki, kes jälgiksid gaasi sisenemise ja väljumise punkte transiittorudes.

 

Resolutsioon kutsub üles liikmesriike kaitsma abi vajavaid tarbijaid ning rõhutatult kutsutakse üles keskenduma tõsiselt Euroopa ühise energeetikapoliitika loomisele. Aga ühtne poliitika ei sünni mitte Brüsselis vaid pealinnades! Irooniline, aga energeetikapoliitikast räägivad täna Brüsselis valjemini kui kunagi varem just nende riikide esindajad – Ungari, Slovakkia, Bulgaaria, Austria – kes on varem olnud varmad  Venemaaga kahepoolseid lepinguid sõlmima, lootuses saada paremaid diile. Olgu näiteks  lepe South Streami ehitamiseks, mis on ilmselt üks põhjus, mis Nabucco kuidagi ei taha edeneda. Kuigi torud on erinevad ja gaasi loodetakse saada erinevatest riikidest, on selge, et väikeriikidele käib mõlemas projektis osalemine üle jõu.  Nende käitumine näitab kahetsusväärset tendentsi Euroopa Liidus: et ühise vankri vedamisest mõeldakse ikka ainult siis, kui see neid puudutab. Üldise huviga, samas meisse mittepuuduvaid küsimusi ei taha keegi kuulda ega vastuseid otsida. Ehk külm aitab.

 

 

 

 

 

 

Üks vastus

  1. […] Möödunud nädalal toimunud täiskogu istungil lahati probleeme, mis seotud järjekordsete probleemikolletega maailmas. Kõigepealt Gaza konflikt ja siis Vene-Ukraina gaasitüli. Gazas toimuva kohta võttis Euroopa Parlament neljapäeval vastu resolutsiooni. Vene-Ukraina gaasitüli koha pealt on huvitav nentida, et ühtsest energeetikapoliitika vajalikkusest räägivad täna kõige rohkem esindajad Ungarist, Slovakkiast, Bulgaariast ja Austriast  – riikidest, mis on varem olnud varmad Venemaaga kahepoolseid lepinguid sõlmima. Üle-eelmisel nädalal Euroopa Parlamendis toimunud Venemaa ja Ukraina esindajate osalusel toimuma pidanud gaasitüli teemalisest koosolekust olen kirjutanud siin. […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: