Euroopa globaliseerumisfond toetab töö kaotanuid

Pingutused selleks, et võidelda globaliseerumise negatiivsete mõjudega, nagu tööstuse ja töökohtade kolimine Euroopast (ja ka Eestist) parematele jahimaadele, on asendunud pingutustega selleks, et võidelda majandussurutisega.

Selge märk sellest on Euroopa Komisjoni majandussurutisest välja aitamise pakett, mis estati eelmise aasta lõpus.  Üheks osaks paketi osaks on kaks aastat tagasi algatatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) ümber kohandamine, et aidata kaasa majandussurutisest tulenevate raskustega võitlemisel.

Globaliseerumisfond asutati 2007. aastal eesmärgiga toetada ettevõtteid, mis on mõjutatud üleilmastumisest tekkinud struktuursetest muutustest majanduses. Sellest fondist on taotlenud raha töötute ümberkoolitamiseks ja muudeks tööturgu puudutavateks meetmeteks liikmesriigid, kes on kaotanud töökohti sellistes sektorites nagu näiteks tekstiilitööstus Itaalias ja autotööstus Hispaanias. Aga samuti on EL abi taotluse esitanud ka Leedu, et saada hüvitist Alytaus Textile tekstiiliettevõttes koondamise tõttu töö kaotatanud ca 1000 inimesele.

Sotsiaalministeeriumi andmetel  ei ole Eesti  EGFist raha taotlenud, kuigi põhjust ehk oleks olnud. Võtame kasvõi meie Kreenholmi. Põhjendadakse seda sellega, et struktuurifondidest ja peamiselt just Sotsiaalfondist saadav toetus on piisav. Samuti on põhjendatud EGF vähest kasutamist taotlemise keerukusega.

Mingil määral on see ka põhjendatud. Kuigi EGFist loodeti suurt abi, on taotlusi olnud 500 miljoni euro suurusele fondile vaid 10-15% ulatuses. Ja põhjendatakse seda just avalduste esitamise keerukusega. Aga ka sellega, et EL kaasfinantseering ulatub 50 protsendini, samas kui näiteks Sotsiaalfondi meetmete EL kaasfinatseering on üldjuhul 75-85 protsenti. Samuti soosib fond suuri liikmesriike, kui vaadata kasvõi Eestis toimunud koondamisi, mis harva ulatuvad üle 1000 (mis on fondi aktiveerumise piirmäär). Kreenholmis eelmisel aastal avalikustatud koondamised küündivad ka vaid veidi üle 900. Samas mitme aasta arvestuses on neid ju tuhandeid.

Tingituna sellest, et EGF  raha kasutamine ei olnud optimaalne, sooviti esialgu üle vaadata selle administreerimise reeglid. Aga siis jõudis kätte majanduskriis, mis koondas paljud Euroopa Komisjoni pingutused vaid ühele eesmärgile – Euroopa majanduse kriisist välja toomisele.

Niisiis on EGFist üsna kiiresti saamas hoopis meede majanduskriisiga võitlemiseks. Fondi ümberkujudamise määruse eelnõu kohaselt tõstetakse EL kaasfinantseerimist 50-lt protsendilt 75-le ja lihtsustatakse muid tingimusi. Muuhulgas kaob ajutiselt otsene seos globaliseerumisest tingitud töökohtade kaotamisega ning aktiveerumise piirmäär langeb 500-le kaotatud töökohale.

Praegu arutatakse eelnõud EL Nõukogu töögruppides ning varsti ka Euroopa Parlamendi töö- ja sotsiaalkomisjonis. Kindlasti oleks Eesti huvides arutada rakendumise piirmäära vähendamis veelgi.

EGF ja Sotsiaalfondi kasutamine on üks suurepärane võimalus meie kasvavas tööpuuduses kasvõi natuke leevendust pakkuda. Eurostati andmetel on Eesti üks kiiremini kasvava tööpuudusega riike Euroopa Liidus. Tööpuudus on 2008. aastal kasvanud 4,7 protsendilt 9 protsendini! Eesti ning teiste väikeste liikmesriikide ülesanne ning ka Euroopa Parlamendi saadikute ülesanne on määruse arutelul saavutada võimalikult soodsad tingimused väikeriike silmas pidades, sh fondi aktiveerimise piirmäära vähendamise.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud on võtnud endale tänuväärse ülesande kommenteerida struktuurfondidega seotud küsimusi uues blogis http://toetustasku.blogspot.com. Kuigi see ei puuduta arvatavasti otseselt MKM haldusala, ehk oskaksid nad kommenteerida EGFi otstarbekust Eesti tingimustes aga ka Sotsiaafondi võimalusi majandussurutises ettevõtjate ja töötajate aitamiseks.

EGFist saab lisaks infot siit.

 

Üks vastus

  1. Nii palju kui sellisest fondist aru võib saada siis isegi 75 osamäär ei aita pankrotistunud ettevõtte puhul.
    Ja majanduskriis tähendabki pankrotte ,enesetappe ja ka kindlalt kuritegevuse kasvu,

    Võib väita,et sellisel moel abipakkumine ei jõuagi faktiliselt laostunud ettevõteteni.
    Isegi innove taotluses jaanuaris oli esiteks teadandmise aeg väike ja lõpuks ka taotejaid rohkem kui raha pakuti.

    See meeenutab euroopa katkuaegu,kus lihtsalt lasti minna nii nagu on ja elama ei jää ka lõpuks kindlustes varjul olijad.
    Teisalt on ka abivajad võib olla osalt simuleerijad ja abi saavad siiski tõesti suured näiteks põllumajandusettevõte abi on näiteks 28 miljonit ja toodang 22 miljonit.

    Väikes sattub siiski tugevaima surve alla .
    Siiski on ka võimalik pikajaline majandusdepressioon miljonite ohvrite ja ka suurte langejatega.
    Suure langeja puhul on alati võimalik ka suur raha kantimine .
    Toetustte käsitlejate formaalsused jätavad räige mulje riiklike ja ka munitsipaal organiseerijate endi jätkusuuutlikusest. ja ka võib olla euroopa liidu rollist inimvihkajaliku arusaama tekitamise võimaluse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: