Väikeettevõtete algatus “Small Business Act” täiskogul

Parlament arutas sel nädalal väikeettevõtete algatust “Small Business Act” (SBA).

Väikettevõtete üleeuroopalised organisatsioonid on kritiseerinud  seda algatust kuna tal puudub otsene seaduslikult siduv jõud. Niimoodi võib jääda see tühjaks trummipõrinaks, nagu seda on suuresti väikeettevõtete harta, mis vastu võeti mõned aastad tagasi.

Ometi tähtsustas Komisjon  seda algatust isegi sedavõrd, et  algatust tutvustas Komisjoni president ise, mitte ainult vastuvat volinik Gunther Verheugen. See on üsna ebatavaline algatuste tutvustamise puhul ning suure sümboolse tähendusega.

Algatus sõnastab kümme tegevust, mille seas tooksin välja olulisemad: administratiivse koormuse vähendamine, parema ligipääsu loomine rahastusele, VKEde ligipääsu parandamine riigihangetele ja riigiabile ning seadused, mis tagavad õigeaegsed maksed väikeettevõtetele., mis on  tihtilugu eluliselt oluline. Samuti on arutatud käibemaksuerisuse andmist töömahukate teenuste pakkujatele, kuigi sellele eelnõule on mõned liikmesriigid aktiivselt vastu olnud.  Selle sammu eesmärk on luua töökohti väikeettevõtetes ning turgutada tarbimist.

Konkreetsemalt tähendab väikeettevõtete algatus seda, et komisjon on tulnud ja tuleb välja mitme seaduseelnõuga sh riigiabi käsitleva üldise grupierandi määrusega, määrusega, millega nähakse ette Euroopa eraühingu põhikiri, direktiiviga vähendatud käibemaksumäärade kohta, ettepanekuga käibemaksuga arvete esitamist käsitlevate eeskirjade täiendavaks ajakohastamiseks, lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning eelnõuga, mis muudab hilinenud maksmist käsitlevat direktiivi 2000/35/EÜ.

Mis on Eesti pere- ja mikroettevõtetele ning väikestele ettevõtetele kasu sellest?

Eesti väikeettevõtetele oleks sellest kindlasti kasu, kui nad saaksid EL rahastust. Kui muudetakse põhimõtteid, mida praegu rakendadatakse EL rahade jagamisel VKE sõbralikumaks ning parandatakse koolitust ja väljaõpet selle rahastamise taotlemiseks ning kasutamiseks, siis see tähendab olulist abi ning kasvuvõimalust väikeettevõtetele.

Eelmise aasta lõpus esitatud algatuses JASMINE kutsub komisjon üles liikmesriike looma tingimused mikrolaenude andmiseks, mille rakendamine on olnud väga edukas arengumaades ja mis oleksid oluliseks abiks väikeettevõtetele. Euroopa majanduse taastamise paketi raames on Euroopa Investeerimispanga uus laenuinstrument väikeettevõtetele tõeliseks võimaluseks. 

Ja kuidas seda teha?

Kuna SBAl iseenesest ei ole seaduslikult siduvalt rolli, siis suur vastutus on liikmesriikide valitsustel. Eesti valitsuse üks peamisi ülesandeid praeguses majanduskriisis peaks olema väikeettevõtete elujõulisuse säilitamine. Eesti väikeettevõtted moodustavad üle 90 protsendi meie ettevõtetest ning ligikaudu 70 SKTst ning loovad väärt töökohti Eestis. Olulised on väikeevõttele suunatud teavituskampaaniad ning konsultatsioonid selle kohta, kuidas saada mikrolaenusid,  kuidas saada rahastust EIB uue meetme kaudu, jne.

Osa sellest kindlasti juba praegu toimib, aga ei tasu unustada, et VKEd on meie majanduse lülisammas. Järgmine koht kuhu valitsus oma energia peaks suunama, on kahtlemata väikettevõtted.

 

2 kommentaari

  1. Austatud pr. Katrin Saks,
    Halduskoormusest rääkimine ei ole moeasi, vaid aja nõue. Olen 1992.a alates väikeettevõtetega tegelenud (kontoritehnika müük ja hooldus), tean siin alustaja või väiketegija raskusi. Riik kogub ettevõtete kohta andmeid registritesse (maksud – Maksuametisse, töötajad – Haigekassasse, tegevus – ettevõtlusametisse jne.), lisaks on majandusaruanne ja auditeerimiskohustus pool aastat peale tegevusaastat. Alla 10 töötajaga VKE-de puhul on need suur mõttetus, kuna neid vajavad vaid äriregistri daamid, hankijad, pangad, partnerid koguvad infot mujalt. Pool aastat vana info on vana. Vajalik võib ta olla, kui ettevõte on suur ja ta vastu on avalik huvi. VKE-de puhul võib nad ära jätta, omanikud-juhid saavad tegeleda tööga, äriregistritest vabaneb üle poolte aruannete ärajäämise tõttu hulk töötajaid ja arhiivi(näit. Haru Maakohtus on sellel tööl 47 ametnikku). Miks VKE omanik, kes teeb ka juhataja tööd, ei võiks majandusaasta aruannet koostada? See tühi töö reaalselt nõuab paar nädalat ja auditeerimine alates 5tuh.kr+k/m. Lisaks korduvad nõuded parandada, ümber teha jne, nagu see oleks VKE-de põhitegevus. Vajalikud andmed saab riik nii-kui-nii pidevatest maksu- jt . deklaratsioonidest, maksudest ja aruannetest. Teiseks – väike AS või OÜ koosneb sageli pereliikmetest, kelle isikuandmed peaks olema sama kaitstud kui FIE-del (nemad ei pea aruannet koostama). Kolmandaks – äriregister nõuab aruannet ja auditeerimist isegi mittetöötavalt AS-lt, kuigi raamatupidamise seadus seda ette ei näe, audiitori järeldusotsust mainitavat koos aruandega äriregistrisse saadetavates dokumentides!
    Vähem liigseid pabereid, vähem liigseid ametnikke, kõrgemaks ühiskondlik tööviljakus!

  2. […] Algatus sõnastab kümme tegevust, mille seas tooksin välja olulisemad: administratiivse koormuse vähendamine, parema ligipääsu loomine rahastusele, VKEde ligipääsu parandamine riigihangetele ja riigiabile ning seadused, mis tagavad õigeaegsed maksed väikeettevõtetele, mis on  tihtilugu eluliselt oluline. Sellest, kuidas see konkreetselt Eesti ettevõtetele kasuks on olen kirjutanud veidi siin. […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: