Uuring: sotsid kasutavad uut meediat teistest rohkem

Värske uuring Euroopa Parlamendi saadikute uue meedia kasutamise kohta näitab, et sotsid kasutavad uut meediat teistest rohkem. Võrdlustabelid leiab siit. Samas tõdetakse, et kui suuremal osal saadikutest on oma veebilehelkülg, siis Twitterist teavad veel vähesed (vt uudisenuppu uuringust siit)

Kahtlemata on Internet olnud kasulik Brüsselis olles Eesti valijatega suhtlemisel ning kindlasti kasuks Euroopa Parlamendi tegevuse tutvustamisel. Veebilehe ja blogi kaudu olen üritanud anda ülevaadet tööst Euroopa Parlamendis alates oma ametiaja algusest. Hiljuti avastasin enda jaoks ka Twitteri. Kel on huvi leiab infot järgnevatel lehtedelt. Twitter: http://twitter.com/katrinsaks, veebileht:http://katrinsaks.ee, blogi: katrinsaks.wordpress.com, fotoalbum:http://www.flickr.com/photos/katrinsaks, videod:http://www.youtube.com/katrinsaks.

SDE kampaania kasutab ka üksjagu uue meedia võimalusi. SDE on üldiselt tagasihoidlikumalt valimiskampaaniate peale kulutanud ning kriisi ajal on kulusid vaja veelgi kokku hoida. Uus meedia on kindlasti aidanud meie sõnumeid paremini edastada. Üsna populaarseks on Youtube’is osutud Padari videoklipp, mida on vaadatud juba üle 13000 korra ning mille leiab siit:http://www.youtube.com/eurosotsid. SDE Twitter lehekülje leiab siit:http://twitter.com/sotsdem ja pilte kampaanist siit:http://www.flickr.com/photos/sotsid. Kampaania veebilehe ja blogi leiab siit http://euroopa.sotsdem.ee. Samuti leiab SDEd toetavad lehed Facebookist ning Orkutist.

 Aga oma hääle saab Interneti kaudu Euroopa Parlamendi valimisteks anda alates tänasest lehel http://valimised.ee/

“Ebaseksikas” Euroopa Parlament?

Euroopa Parlamendi valimiste eel on aegajalt rõhutatud, et kampaania peaks keskenduma Euroopa poliitikale. Olen nõus, et Euroopa välispoliitika ja energiapoliitika, millega meie SDE delegatsioon on tegelenud lõppeva ametiaja jooksul, on Euroopa ning Eesti kodaniku jaoks olulised. Kindlasti on kasulik valimisdebattide kaudu välja tuua erinevate parteide erinevad seisukohad nendes küsimustes. Ometi pean ka nõustuma nende politoloogidega, kes ütlevad, et praegused Euroopa seadused ning nende valmistamine Euroopa Parlamendis ei huvita paljusid Euroopa riikide kodanikke ning et see ei peagi neid huvitama. Nii, nagu kohalikud küsimused on palju olulisemad tavalisele inimesele, kui see, mis toimub Riigikogus, nii on ka Euroopa Parlamendil võimatu ennast huvitavaks või “seksikaks” muuta ainult reklaami tehes.

Euroopa Parlament muutuks kodanike jaoks oluliseks siis kui inimeste jaoks olulised küsimused nagu sotsiaalkindlustus ja maksud viidaks Euroopa tasemele, aga kuna toetus sellisteks muudatusteks on väike kogu Euroopas, siis ei ole see kuigi tõenäoline. Tõsi ühes mõttetalguliste seltskonnas, kus Avatud Eesti Fondi eestvedamisel 30 inimest Euroopale omi ettepanekuid tegid, oli sotsiaalkindlustuse ühtlustamine kümnest pakutud ideest esikohal. Aga ma pole päris kindel, et kas samas peeti silmas ka maksude ühtlustamist, mis kõvasti meie maksukoormat kasvataks.

Seega peab tõdema, et nii praegu kui edaspidi valitakse Euroopasse poliitikuid ja parteisid selle järgi, millise mulje nad on jätnud kodumaal. Või siis protestina kodumaisele poliitikale, mis toob kaasa suhteliselt suurema äärmuste esindatuse Euroopa Parlamendis. Väikeriigile on siiski kasulikum kui saadetakse esindajaid suurematesse parteigruppidesse ning valitakse esindajaid kellel on tugevad kogemused ning hea suhtlemisoskus, sest just nii on eestlastel kõige paremad võimalused kaasa rääkida Brüsseli direktiivide valmistamises.

Sotsiaaldemokraatide poliitika on proovinud jälgida põhimõtteid, mida mainitakse meie manifestis – inimkeskne lähenemine ja solidaarsus. SDE ei ole neid põhimõtteid ka tugevate valimispartnerite survel murdnud. Need on need põhimõtted, mida kanname endas Eestis ja samuti on need olnud aluseks Brüsselis töötades. Ühe suurema ning tugevama parteigrupina on sotsidel Euroopa Parlamendis tihti võimalus direktiive oma äranägemise järgi ka teha.

Harjumaal

Viimsisse sõidame teatud kõhklustega – kuulu järgi elavad seal ju rikkurid, need, kes näiteks tänastes vaidlustes Töölepingu seaduse üle on selle poolt, et tööandjale rohkem voli anda ja töövõtjalt mitu nahka koorida. Vähemalt nii kujutame me seda endale ette. Aga esimene mees, kes pikemalt juttu ajama tuleb on hoopiski bussijuht, kelle ülemus ootavat pikisilmi 1.juulit, et saaks inimestest lihtsalt lahti. Kardetavasti tabab Eestit peale seda kuupäeva üks suurem koondamiste laine. Mitte kõik, kes elavad Viimsis, pole tööandjad ja meisse soojalt suhtuvaid inimesi jätkub.

Maardu on aga hoopis teistsugune linn. Otsime oma ajalehe venekeelsed pakid välja ja läheme tänavale. Aga kohe alguses satume kolmele vanaprouale, kes räägivad selget eesti keelt ja ütlevad, et ei vahetaks elu Maardus millegi vastu. Ilus, puhas väikelinn. Ja seda ta on, heakorrale on kõvasti rõhku pandud. Ja üldse polevat elul suurt häda midagi, kinnitavad vanaprouad.

Aga hoopis teisel arvamusel on taksojuhid Ülemiste kaubanduskeskuse juures Tallinnas. Üks mehemürakas kurdab, et on selle päevaga teinud kaks sõitu ja teeninud 187 krooni, millest enamus läheb bensiinile ning küsib minult, et mis ma arvan, mis ta naine ütleb, kui 87 krooni koju viib? Ei oska midagi kosta, kardan vaid, et varsti on see mees ka töötukassa sabas.

Vihmane päev Jõgeval

Vaatamata tibutavale vihmale, liigub keskpäeval Jõgeva kesklinnas päris palju inimesi. Ka meie bussi ja telgi juurde. SDE meeskond täieneb iga päevaga ja Jõgevamaal lööb kaasa ka rahvaesindaja Kalvi Kõva, kes tegelikult ju võroke. Aga tundub, et tema lõunaeesti aktsent meeldib ka siinsetele vanaprouadele.

Sattun iga kord pisut kimbatuse, kui keegi nõuab konkreetseid lubadusi, et mida te seal Brüsselis ära kavatsete teha. Nii tahtis ka üks Jõgeva, muidu täiesti sümpaatne proua teada, et mida ma luban. Et parlament on koostöö organ, mitte aga individuaalsete saavutuste paik, siis jään alati pisut hätta vastustega. Selliseid populistlikke lubadusi, nagu reformikad või ka Keskerakonna esindajad tavaliselt valimiste ajal jagavad, on kuidagi piinlik anda. Samuti rääkida sellest, mis tegelikult pole parlamendi pädevuses, nagu teevad mõned saadikukandidaadid.

No selgitasin siis prouale, et kavatsen eelkõige head koostööd teha ja liitlasi leida, et nii uute riikide, aga ka piikonna ning vajadusel ka Eesti huve kaitsta. Kuigi kitsalt Eesti omi ei tule just tihti ette. Minu kahe ja poole aastase tööaja jooksul tegelikult vaid kord, siis kui Euroopa Parlament võttis vastu Venemaa tegevust tauniva resolutsiooni aprillisündmuste järel. Muudel juhtudel on need huvid ikka hoopis laiemad olnud. Ja kui sa tahad, et sind vajadusel toetatakse, tuleb tööd teha ka nende küsimustega, mis teisi puudutavad.

Kui olin oma pisut vabandava jutu lõpetanud, ütles kena proua aitäh ausa vastuse eest ja vabandas, et mind proovile pani. Ta nimelt olevat ka seda Euroopa asja õppinud ja teab väga hästi, et need, kes külarahvale lubavad, et lähevad Brüsselisse selle valla probleeme lahendama, valetavad.

Aga seda, et seda eurovärki vähe teatakse, näitas ka kandidaatide debatt Jõgeval. Ikka ja jälle räägitakse-lubatakse asju, mis pole tegelikult Euroopa Parlamendi pädevuses.

Eurobussi teekond Rapla maakonnas

Kaks euromeest Martin ja Jörgen pistavad isuga Raplas “Võiroosi” nimelises söögikohas kiluleibu ja arutavad seda, et kas sotsid on ikka veel valitsuses või ei.  Martinil on punane kikilips, Jörgenil seevastu punane nägu. Päike on teda viimastel päevadel kõvasti “paitanud”.  Selgub, et sellisel “välitööl” on ka omad varjuküljed, sest varjuda ei saa, kui tahad kampaaniat teha ja nähtav olla.
Aga küsimus sellest, kas sotsid on valitsuses sees või väljas, huvitab paljusid. Ja arvamusi on nii ja naa, aga enamus soovitab, et me endale kindlaks jääksime. Ja hea on tunda tugevat toetust oma asja ajamisel.
Rapla ajalehe ajakirjanik tuleb samuti uurima, et kuidas meil kampaania läheb ja et miks just peaks meid valima. Ütlen tallegi need kaks head põhjust, mida sageli kordan. Esiteks see, et seal loeb kogemus ja meie esikandidaatidel on kõigil see olemas ja teiseks on Eestile eriti oluline, et esindus oleks Euroopa Parlamendi suurimates fraktsioonides, sotsiaaldemokraatlikus sealhulgas.

Koerailm Kohtla-Järvel

Sel ajal, kui mujal Eestimaal säras päike ja tegi suhteliselt külma ilma veidi soojemaks, rabistas Ida-Virumaal hoovihma sadada. Nii külm oli, et käisime poest kindaid ostmas. Et talv ametlikult lõppenud ja käpikud lattu viidud, pidime leppima lilleliste töö- ja pajakinnastega. Asi seegi!

Tegelikult on ju juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ainukesed, kus väljas kampaaniat teha saab ja inimestega tänaval juttu ajada. Riigikogu valimiste ajal on nii külm, et sõnad külmuvad suhu kinni, ja ega oktoobriski enam õue ei meelita. Praegu aga on väga ilus aeg Eestimaal ringi sõitmiseks ja suhtlemiseks. Vähemalt nii tundus kuni eilseni. Aga meie võistkond pidas vabralt vastu ja vihma kaitseks lahti tehtud suured punased vihmavarjud meelitasid isegi veel paremini inimesi bussi juurde. Ju on idavirulased karmis kliimas hästi karastunud.

Bussituuri ja SDE kampaania kohta leiad lisainfot siit http://euroopa.sotsdem.ee

Sillamäe: kes valimistest teavad, hääletada ei saa

Uskumatu, kui suur magnet on üks punane õhupall – see meelitab nii lapsi kui ka pensionäre. Kriimulised nagamannid on aga kuidagi eriti õhinal ja nuruvad lisapalli. Peagi selgub ka miks. Heeliumiga täidetud õhupallist sisse hingates „saab naljat häält teha“! Meie katsed rääkida heeliumi kahjulikkusest, neid eriti ei morjenda. Niisiis keskendume vanaemadele. Aga rahvast liigub Ahtme kaubanduskeskuse juures palju ja enamus astub ka meie bussi juurde.

Huvitav on see, et venelased teaksid justkui hoopis paremini lähenevatest Euroopa Parlamendi valimistest, kuigi siinkandis on palju neid, kes oma halli või Vene passiga sellest osa võtta ei saa. Nendele räägime sügisestest kohalikest valimistest. Aga sinise passi omanikud lubavad kõik valima minna. Eestlased seevastu on hoopis skeptilisemad ja rohkem on ka neid, kes pole valimistest pole midagi kuulnud.

Eks omajagu mõju avaldab ka välireklaami puudumine, mis muidu valimisi meelde tuletas. Linnamaastik on kenitlevatest ja üksteisega suure poolest võistlevatest poliitnägudest küll puhas, aga samas võiksid ju mingid märgid valimisi inimestele meelde tuletada.

Üks Ida-Virumaa kohalik telejaam tuli bussi juurde uurima, et kas meie teguvus on ikka seadusega kooskõlas. Küsimustes väljendus arusaam, justkui oleks igasugune kampaania ära keelatud, aga see polnud ju seadusandja mõte. Idee oli ikka selles, et plakatinägude asemel poliitikud tänavale ja suhtlema saada, mida meie ka teeme.

Tõsi, asjalikke küsimusi Euroopa Liidu või parlamendi kohta tuleb vähe. Aga loodetavasti on abi nendest materjalidest, mida me jagame. Kuidagi ei tahaks olla samasuguses situatsioonis nagu Iirimaa, kus inimesed EL-le väga olulise Lissaboni leppe põhja lasid, suuresti selle pärast, et nad sellest liidust suurt midagi ei teadnud. Just nii kinnitasid „ei“ ütlejad. Seda vaatamata sellele, et Euroopa Liidus ollakse juba enam kui kolmkümmend aastat ja liidu panus Iirimaa arengule on olnud erakordselt suur.

Kampaania ja SDE ringsõidu kohta võib leida infot siit http://euroopa.sotsdem.ee/.

%d bloggers like this: