3-7 mai 2009 EP täiskogu istung

Juunis aset leidnud praeguse parlamendikoosseisu viimasel täiskogu istungil enne valimisi toimus mitu olulist hääletust. Muuhulgas olid hääletusel telekommunikatsioonipakett ning varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded. Vähem kajastust leidis hääletus Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) üle, mis aga praegustes tingumustes on pea sama oluline kui teised mainitud eelnõud. Kirjutan sellest lühidalt all. Hääletuste vahepeal kohtusin Euroopa Komisjoni tarbijkaitsevolinik Meglena Kunevaga, et arutada Eesti tarbijakaitse mureküsimusi.

Volinik rõhutas kohtumisel, et uutes liikmesriikides tuleb rohkem tähelepanu pöörata tarbija teadlikkusele, sest tarbija, kes teab oma õiguseid, saab oma õiguste eest ka paremini seista. Kindlasti tuleks rohkem ressursse  suunata tarbijakaitsesse läbi toetuse Tarbijakaitseametile, aga ka kolmanda sektori organisatsioonidele. Eestis on küllalt palju südikaid tarbijakaitsjaid, kellele tuleks anda vahendid, et nad oma tööd paremini teha saaks.

Rääkisime ka SMS laenudest ning sellega seotud probleemidest Eestis. Volinik juhtis tähelepanu SMS-laenudega seotud probleemidele ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning avaldas lootust, et Rootsi kaasusest saaks hea eeskuju teistelegi liikmesriikidele.

Oluliseks vestlusteemaks kujunes kollektiivhagide problemaatika. Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringule oleksid nii Eesti kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijad valmis oma õiguste eest seisma, võttes ette kohtutee, kui seda oleks võimalik teha koos teistega. Hetkel kaalub Euroopa Komisjon võimalusi kollektiivse kahjuhüvitamise mehhanismi sisse viimiseks piiriüleste tarbijaõiguse rikkumiste puhul nähes sellel kasu liikmesriikides, kus see juba eksisteerib. Mitmed Euroopa Liidu riigid on juba kasutusele võtnud kollektiivmenetluse nii et miks mitte kaaluda seda ka Eesti kontekstis?

Tarbijakaitse volinik on jõulise tegutsemisega tarbijakaitse poliitikale Brüsselis oluliselt hoogu juurde andnud. Kuneva pingutused on olnud suureks abiks tarbija teadlikkuse tõstmisel ning tarbijate olukorra üldisel parandamisel Euroopa Liidu liikmesriikides. Tuleb loota et Komisjon jätkab samas vaimus ka edaspidi.

Ülal mainitud uue EGF määruse kohaselt, mille parlament hääletusel kinnitas, saavad liikmesriigid taotleda abi, kui korraga jääb ettevõttes töötuks 500 või rohkem inimest. Fondi eesmärgiks on rahastada iga-aastaselt 500 miljoni euro ulatuses liikmesriikide meetmeid, mis aitavad inimesi tagasi tööturule. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi kokkuleppest tulenevalt on liikmesriikidel võimalik raha taotleda juhul, kui töö on kaotanud 500 inimest, kes on seotud ühe ettevõtte või ühe sektoriga. Euroopa Liit rahastab 65 protsenti projektidest, 35 protsenti osas peavad liikmesriigid ise vahendid leidma. Uue määrusega laiendadakse ajutiselt 2010. aasta lõpuni EGFi reguleerimisala nii, et see hõlmaks ka ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist põhjustatud koondamisi.

Isegi kui Eestis pole Euroopa mõttes suurettevõtteid, siis Eestis on korraga ka mitmesaja inimese töötuksjäämine väga suure mõjuga, näiteks kasvõi Kreenholmi või Elcoteq’i puhul. Kui varem rakendus EGF juhul, kui tööta jäänud inimeste arv ulatus tuhande inimeseni siis uue määrusega on see 500, mis on vägagi teretulnud. Erandjuhtudel võib taotluse esitada ka siis, kui see kriteerium ei ole täidetud.

Euroopa Liidu abiga on võimalik suunata raha tööturu olukorra leevendamiseks – erinevateks koolitusteks ja abiks tööotsimisel. Eestis on aga üllatavalt vähe kasutanud Euroopa Sotsiaalfondi raha. Euroopa raha kasutamine nii Euroopa Sotsiaalfondist kui EGFist peab kindlasti muutuma prioriteedidiks, et leevedada töötust Eestis.

23-26 märts 2009 EP täiskogu istung

Seekordsel täiskogul arutati totalitaarsete režiimide hukkamõistu, Euroopa Ülemkogu tulemusi, kollektiivhagidega seonduvat, interneti ja sõnavabaduse teemat, toiduhindade raportit ning koos Gordon Browniga G20 koosolekut, mis toimub sel nädalal.

Gordon Browni kõnes peegeldus mure praeguse olukorra suhtes ning tahe sellest välja tulla. Sotsiaaldemokraadist peaminister rõhutas koostöö vajadust Ameerika Ühendriikidega, Euroopa juhtivat rolli globaalsest kriisist väljumisel ning vajadust võidelda protektsionistlike meeleoludega maailmas. Mis oli meie jaoks oluline Browni kõnes? Aga võibolla see, et Brown rõhutas väärtuspõhise majanduse vajadust. Ilma järelvalveta turgudel taanduvad Browni sõnul pahatihti suhted tehinguteks, kõik motivatsioonid omakasuks, kõik väärtused summaks hinnasildil. Brown rõhutas, et turufundamentalistide “Washingtoni konsensus” tuleb asendada väärtustel põhineva majanduskonsensusega. Browni kõne leiab siit.

Oma sõnavõtus totalitaristlike režiimide kohta rõhutasin, et seda tundlikku küsimust ei tohiks kasutada ära valimisvõitluses. Eestis oleme juba kuulnud, kuidas nüüd olla justkui saabunud sotsoiaaldemokraatide tõetund, vihjega sellele, justkui  sotsiaaldemokraadid ei poolda kommunismikuridegude hukkamõistmist. Aga teadaolevalt oli just Marianne Mikko üks nendest viiest, kes algatas Euroopa Parlamendis deklaratsiooni, et kuulutada 23. august totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks, mis sai ka suure osa sotside allkirju. Sotside hulgas võib olla küll erinevaid arusaamu sõnadest sotsialism ja kommunism, aga kuritegu on kuritegu ja siin pole kaksipidi arusaamist. Omaette probleem tundub olevat ka see, et sakslased tahavad n.ö. oma süüd monopoliseerida, ega taha, et natsismi ja stalinismi kuriteod pannakse ühele pulgale.

Euroopa Ülemkogu tulemustest rääkidest võib pidada olulisemateks saavutusteks kokkulepet 5 miljardi euro osas energia ja lairiba projektide jaoks ning EL toetusfondi suurendamist 50 miljardi euroni, et aidata kriisi ajal hätta sattunud Ida-Euroopa riike. Ometi peab tunnistama, et Euroopa riikide valitsused on liiga ettevaatlikud kriisi lahendamisel. Sellele viitas Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman enne Ülemkogu oma esinemises, öeldes, et selleks, et kriisile adekvaatselt vastu seista peaks EL abipakett ulatuma 500 miljardi euroni juba sel aastal ja triljoni euroni kolme aasta peale kokku praeguse 200-300 miljardi euro asemel. Eesti, mis on kriisist üks tugevamini mõjutatud riike ELis peaksime rohkem tegema tugevat tööd, et luua töökohti kasutades EL struktuurifondi rahasid. Väide, et teeme juba piisavalt, sest meie stiimulpakett ulatub üle 1,5 protsendi SKTst, mida Euroopa ette näeb, aitab vähe töötuid, kelle arv ületab juba täna 50 tuhande piiri. Peaministri partei  on  oma ideoloogilise tausta tõttu aher  pakkumaks tõhusaid meetmeid. Praegune kriis on peaaegu pretsedenditu ning vajab aktiivset vastutsüklilist tegutsemist, mitte protsüklilist paigalseisu. Isegi reformikad peaksid mõtlema “väljaspool kasti” nagu ameeriklased tavatsevad öelda, isegi kui see on vastuolus nende ideoloogiaga. Vastasel juhul jäetakse ideoloogilise tõekspidamiste tõttu kasutamata osa meetmeid, mis aitaks Eestil kriisist välja tulla kiiremini ja seatakse ohtu Eesti konkurentsivõime ning jätkusuutlikkus.

Eelmisel nädalal võttis Parlament samuti vastu raporti Komisjoni valge raamatu kohta kahjude hüvitamisest EL konkurentsieeskirjade rikkumiste puhul. Eestis arutab Riigikogu leebusprogrammi sisse viimist, et tõhustada võitlust konkurentsiseadust rikkuvate kartellide vastu. Euroopa Parlamendi raport kiidab muu hulgas leebusprogrammide rolli konkurentsiseaduse rikkumiste tabamisel ning nõustub vajadusega kollektiivhagide järele, et tõhustada veelgi kartellidega võitlemist. Teadaolevalt on kartellidega võitlemine oluline, et parandada siseturu toimimist, mis omakorda on oluline tarbijatele, sest kartellide tõttu võivad tarbijahinnad tõusta tervelt 10-25 protsenti!  Hiljuti avaldatud tarbijakaitseameti uuringu kohaselt arutatakse tarbijaõiguste rikkumisi pigem pereringis. Samas näitab Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuring, et inimesed on valmis oma õiguste eest seisma, kui seda saab teha koos teistega. Nii et, ka meil tasuks kollektiivhagi kasutamist arutada. Kollektiivhagidest kirjutan pikemalt siin.

Lisaks arutati täiskogul toiduhindasid puudutavat omaalgatuslikku raportit. Raport taunib muuhulgas olukorda kus EL jaekaubandusturul domineerivad üksikud supermarketite ketid ning väljendab muret selliste kaubandustavade üle, mis pärsivad konkurentsi ja tõrjuvad väiksemaid kaubandusasutusi turult. Eestis on selvehallidel suur roll võrreldes teiste EL liikmesriikidega. Majanduskriisi tingimustes tuleks tagada, et soodsamad hinnad kanduksid edasi tarbijatele. Sellel teemal pikemalt siin.

Mitme viimasel ajal vastuvõetud raportiga on Euroopa Parlament otsinud tegelikult vastust küsimusele: mis on internet? Aktuaalne küsimus täna on ehk see, kas internetimaailm on justkui eraldiseisev ruum – virtuaalne maailm – mis ei kuulugi pärisellu, või on see osa meie avalikust maailmast? Seda kajastab ka eelmisel nädalal vastu võetud kolleeg Lambrinidis oma raportiga, kui ütleb, et meie põhiülesanne on leida sobiv tasakaal privaatsuse ja turvalisuse vahel. Raportit saab lugeda siit.

 

9-12 märts 2009 EP täiskogu istung

Eelmisel nädalal toimunud täiskogu istungil arutati muu hulgas väikeettevõtete paketti “Small Business Act”, pagulaste varjupaikade teemat ning Euroopa Komisjoni aruandeid konkurentsiseaduse rakendamise kohta Euroopa Liidus.

Viimasest rääkides on jälle võimalus rõhutada, et parlament tervitab oma raportis  Komisjoni samme kahjunõete sisse viimiseks konkurentsiseaduse rikkumiste puhul. Komisjon andis selleteemalise valge paberi välja eelmise aasta aprillis, kus toetatakse muu hulgas kollektiivhagi sisse viimist kartellidega võitlemiseks.

Kindlasti tasub seda ideed kaaluda ka Eestis. Kannatavad ju tarbijad tihti kõige rohkem siis, kui rikutakse Konkurentsiseadust. Tarbijahinnad võivad sellisel juhul tõusta isegi neljandiku võrra. Praegu arutatakse Riigikogus nn leebusprogrammi, mille kohaselt saab kartellist teavitaja väiksema karistuse, kui annab oma partnerid üles. See on huvitav idee ja väidetavalt toimib hästi teistes riikides. Aga ka kollektiivmenetluse kasutamine on leidnud Euroopas üha enam toetust. Kollektiivmenetlusest olen kirjutanud pikemalt siin.

Kuna Konkurentsiameti tegevusalas toimuvad muudatused on teravalt päevakorda tõusnud, siis võiks siinkohal mainida ka Eesti Omanike Liidu kampaaniat, et muuta monopolide hinnad läbipastvamaks. Omanike Liit on koostöös Konkurentsiametiga välja töötanud eelnõude paketi, mis peaks tagama monopolihindade (sh vee-, soojuse- ja gaasihindade) läbipaistvuse ning tõhusa järelvalve. Kampaaniale on toetuse andnud juba 21000 inimest ning seda toetab ka Eesti Korteriühistute Liit. Oma toetust saad avaldada siin.

Väikeettevõtete pakett, mida samuti arutati eelmisel nädalal, on väga oluline algatus, millele peaksime ka Eestis tähelepanu pöörama, sest see on kindlasti abiks majanduskriisi haardest välja võitlemisel.

Algatus sõnastab kümme tegevust, mille seas tooksin välja olulisemad: administratiivse koormuse vähendamine, parema ligipääsu loomine rahastusele, VKEde ligipääsu parandamine riigihangetele ja riigiabile ning seadused, mis tagavad õigeaegsed maksed väikeettevõtetele, mis on  tihtilugu eluliselt oluline. Sellest, kuidas see konkreetselt Eesti ettevõtetele kasuks on olen kirjutanud veidi siin.

Eelmisel nädalal jõudis Euroopa Parlamendi täiskogule ka resolutsiooni ettepanek Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta.   Et möödunud aastal ületas pagulaste arv maailmas 16 miljoni piiri, toetab ja tervitab Euroopa Liit Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomist. Kirjutan sellest pikemalt siin.

18-19 veebruar 2009 EP täiskogu istung

 

Lisan tagantjärgi huviliste jaoks ka Brüsselis 18-19. veebruaril peetud täiskogu istungist väikese kokkuvõtte. Olulisemad diskussioonid peeti seekord välispoliitika teemadel. Täsikogule esines ka Tsehhi president Vaclav Klaus.

Üks huvitavamaid raporteid oli kolleeg Ari Vataneni poolt koostatud raport ELi ja NATO koostööst. Ressursside mõistlik kasutamine ja dubleerimise vältimine üleskutse mõlema liikmetele olla paindlikumad ning eesmärgipärased ja pragmaatilised, koostöö ja partnerluse igakülgne tihendamine – see raport sisaldab kõike seda, mida oleme Euroopas ja ka Euroopa Parlamendis alati oma seisukohtades rõhutanud.

Koostööd tuleb tõhustada nii tehnoloogia, varustuse ja koolituse valdkonnas kui ka põhivõimete tugevdamisel, et tegeleda selliste snähtusega nagu küberohud, organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism ning keskkonna hävimine ja sellega seotud julgeolekuohud.

Mis puudutab Türgi küsimust NATO poolt vaadates siis raportis on ka huvitav ettepanek, anda nendele EL kandidaatriigidele, kes on samas ka NATO liikmesriigid, ajutine staatus Euroopa Kaitseagentuuris (EDA).

Ka kolleeg von Wogau ESDP ja ESS aruande teemaline raport on üldiselt suunitluselt tabav. Raport soovitab ELil oma julgeolekuhuvide eest tõhusamalt siesta votes arvesse ESS aruandes esitatud uusi aspekte ning EL julgeolekualast tegevust suunavad seisukohti.

Parlamendi täiskogule esines EL eesistujamaa Tšehhi president Vaclav Klaus. President, kes on tuntud kui üsnagi euroskeptilise, kuid selles suhtes ka isoleeritud kujuna pidas üsnagi kriitilise kõne parlamendis väites muuhulgas, et parlamendil ei ole demokraatlik institutsioon. Viimase väite peale mitmed MEPid otsustasid saalist lahkuda. Parlamendi president konservatiivist Hans-Gerd Pöttering siiski meenutas Klausile, et just sellises demokraatlikus kohas, mis lubab arvamuste paljusust on tal võimalik pidada sellist kriitilist kõnet, aga ei pidanud paljuks ära märkida, et demokraatliku korra puhul valitseb enamus viidates Klausiga ühel meelel oleva käratseva ning Klausile raevukalt aplodeeriva, kuid tunduvas vähemuses oleva euroskeptikute kambale saalis.

Tuleb tunnustust avaldada mõistlikule enamusele kolleegidest, kes Klausi kõne kannatlikult ära kuulasid. Kui võrrelda vastuvõttu, mis sai Klaus sellega, kuidas tervitasid euroskeptikutest saadikud Portugali peaministrit Jose Socratest 2007. aasta lõpus Lissaboni leppe allakirjutamisel, kui peaministril ei lastud kõnet pidada lärmates ning jalgu trampides, siis on üsna selge milline osa Parlamendist tsiviliseeritud ning demokraatlikku maailma kuulub.

Kritiseerides konservatiivist Klausi seisukohti sellest, et poliitiline manipuleerimine, mitte reguleerimise puudumine lõi aluse majanduskriisile, nentis Euroopa Parlamendi majandus ja rahanduskomisjoni esinaine Pervenche Beres, et ilma vastukaaluta ei saa ükski turg normaalselt toimida ning tuletas meelde, et just sotsiaaldemokraadid on need, kes on rääkinud pidevalt nn kõikvõimsa turu tasakaalustamisest. 

 

12-15 jaanuar 2009 EP täiskogu istung

Möödunud nädalal toimunud täiskogu istungil lahati probleeme, mis seotud järjekordsete probleemikolletega maailmas. Kõigepealt Gaza konflikt ja siis Vene-Ukraina gaasitüli. Gazas toimuva kohta võttis Euroopa Parlament neljapäeval vastu resolutsiooni. Vene-Ukraina gaasitüli koha pealt on huvitav nentida, et ühtsest energeetikapoliitika vajalikkusest räägivad täna kõige rohkem esindajad Ungarist, Slovakkiast, Bulgaariast ja Austriast  – riikidest, mis on varem olnud varmad Venemaaga kahepoolseid lepinguid sõlmima. Üle-eelmisel nädalal Euroopa Parlamendis toimunud Venemaa ja Ukraina esindajate osalusel toimuma pidanud gaasitüli teemalisest koosolekust olen kirjutanud siin.

Samuti tegi Tšehhi peaminister ülevaate selle kohta, mis on nende eesistumise prioriteedid. Tšehhid võtsid ohjad üle prantslastelt ja nende hüperaktiivselt Nicolas Sarkozylt ning juhatavad järgmised viis ja pool kuud Euroopa Liidu toiminguid. Prioriteetide seas on nimetatud energiajulgeolekut, majandussurutisega võitlemist, idapartnerlust ja suhteid Venemaaga. Sellest saab pikemalt lugeda siin.

Tagasihoidlikult võiks ka mainida, et seekordne istung on ümmarguse tähendusega, sest aasta on täis sellest ajast, kui hakkasin 2008. aasta jaanuaris blogis tegema ülevaateid täiskogu istungitest. Olen püüdnud neid regulaarselt teha ja neid saab vaadata siit

15-19 detsember 2008 EP täiskogu istung

2008. aasta viimase Euroopa Parlamendi täiskogul hääletati nii mõndagi EL kodanikele olulist. Kaks olulisemat, mida olen ka varem ära toonud siin blogis on mänguasjade ohutuse direktiivi kohta ja tööaja direktiivi kohta. Tööaja direktiivi puhul olid olulisemad punktid need millega parlament piiras maksimaalse tööaja 48 tunnile nädalas ning arvestas valveaja ka tööaja sisse. Uus mänguasjade direktiiv karmistab oluliselt ohutusnõudeid keelates kantserogeensed ained, keelab ridamisi allergiat tekitavaid lõhnaaineid ning tõhustab nõudeid toidu sees või toiduga koos pakendatud mänguasjadele, et ära hoidma lämbumisjuhtumid. Loodetavasti suudame samas tempos jätkata ka uuel aastal!

 

 

20-23 oktoober 2008 EP täiskogu istung

Selle nädala täiskogu teemadest tõstaksin esile arutelud majanduskriisi ja EL-Venemaa suhete üle  EL eesistujamaa presidendi Sarkozyga osavõtul ning raporti kollektiivlepingutest ning  lastest ja Internetist. 

Parlamendi saalis rõhutasin kolleegidele seda, et Euroopa Liidu suhtlus Venemaaga ei saa käia üle väiksemate riikide peade ning et Euroopa liidrid, Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhid ning rahvusvahelised organisatsioonid ei tohiks unustada Ida-Euroopa riikide ajalookogemust ja peaksid mõistma meie hirme. 

Liikmesiigi tasandil peame siiski olema seisukohal, et ajakohastel teemadel rääkimine on mõistlikum kui suhete katkestamine. Selgelt on Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes täna vähe usaldust ja lugupidamist Venemaa viimaste aktsioonide tõttu. Samas on meie suhted ausamad kui kunagi varem, mida  näitasid kasvõi Gruusia sõjale järgnenud kohtumised Moskvas. 


Kolmapäeval toimunud arutelul, mis puudutas töötajate lähetamise direktiivi tulid selgelt välja erinevad arusaamad tööjõu vabast liikumisest “uute” ja “vanade” Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Raporti ajendiks olid Euroopa Kohtu hiljutised otsused nn Rüfferti ja Lavali  asjades, kus vastavalt Poola ja Läti firmad maksid Saksamaal ja Rootsis ehitustel madalamat palka, kui tavaliselt sealsetes riikides ehitussektoris makstav palk. 

Euroopa Liidu lähetatud töötajate direktiiv käsib võõrtöölistele maksta vähemalt riiklikku miinimumpalka või riiklikult siduvaks kulutatud kollektiivlepingu järgset palka. Nende kohtulahendite puhul on aga probleem selles, et ei Rootsis ega Saksamaal pole riiklikult kehtestatud miinimumpalka, vaid ainult vastavas tööstusharus või liidumaal kokku lepitud kollektiivpalk, mis aga ei ole riiklikult siduv. Seega kohtu otsuste kohaselt käitusid Poola ja Läti ettevõtted õigesti.

Selle otsusega pole aga rahul ei Lääne-Euroopa ametiühingud ega ka poliitikud, nii parem- kui ka vasakpoolsed. Ida-eurooplasi süüdistatakse “sotsiaalses dumpingus” ja muudes pattudes.
Sisuliselt on puhkenud uus vastasseis Euroopa Liidus oma riigi tööturgu kaitsvate protektsionistide ja nende vahel, kes toetavad ELi vabaduste, sealhulgas tööjõu ja teenuste vaba liikumise elluviimist, nagu see oli samuti teenuste direktiivi vastuvõtmisel kaks aastat tagasi. 

Selles suhtes on tervitatav töö- ja sotsiaalküsimuste voliniku Vladimir Spidla ettepanekut luua komisjon, mis tegeleb konkreetsete juhtumitega, kus on üles kerkinud süüdistused sotsiaalses dumpingus või töötajate mittepiisavas kindlustatuses või isegi ekspluateerimises. 

Jääb mulje, et tegelikult ei võidelda siin ei Läti ega Poola lähetatud tööliste huvides, vaid tegemist on mõnede riikide meeleheitliku katsega kaitsta oma tööturgu ja selle reegleid. 

Küsiksin, et kas saab eestlane või poolakas olla ekspluateeritud, kui ta saab näiteks Soomes palju kõrgemat palka, kui oma kodumaal? Või kas saab rääkida sotsiaalsest dumpingust kui läti ehitustöölised ( Lavali case), said palka, mis ületas Läti  parlamendisaadiku palga?

Järjest enam on näha, kui n.ö.”vanad” üritavad majandustingimuste halvenedes järjest jõulisemalt oma tööjõuturgu kaitsta, tehes seda “võrdse kohtlemise” sildi all.

Samas õnnestus seekord hästi koostöö nö. uutega, eelkõige just Poola ja Ungari kolleegidega ning ühiselt suutsime ka oma hääle kuuldavaks teha end teisi endaga arvestama panna. Meile on oluline, et ei takistataks tööjõu vaba liikumist, üht EL põhi-vabadust, mis nii praktilise kui ka suure sümboolse tähendusega. Ja mis pikas perspektiivis on oluline tegur ka majanduskasvuks Euroopas.

Kolmanda punktina tooksin välja Komisjoni eelnõu rahastusinstrumendi loomiseks, mis aitaks kaasa laste turvalisuse parandamisele Internetis, mille parlament ka probleemideta heaks kiitis.

“Internetidzunglis” seiklevatel lastel  on üha suurem risk sattuda võrgukeskkonna kaudu ahistamise või kiusamise ohvriks. 15-20 % Euroopa noortest on Internetis langenud kiusamise ohvriks. Eestis on see number aga veel kõrgem, tervelt 31% (vanuses 6-14). Kirjutan andmetest pikemalt oma blogis siin

Juba on blogosfäärist tulnud ka vastukaja sel teemal. Olen muidugi Larkoga nõus, et Interneti vabadus on oluline (kui see on see mida ta silmas peab oma sissekandes). Kutsun siis üles esitama ettepanekuid, et juhul kui me ei kasuta näiteks filtreerimist, kuidas kaitsta näiteks neid 6-14 aastaseid lapsi (või nooremaid?) Internetis aset leidva kiusamise ja ebasobiva sisuga klippide eest. Vägivaldsed või pornograafilise sisuga filmid on ometigi piiratud kättesaadavusega kinodes just sellel põhjusel, et kaitsta lapsi. Osa vanemaid kindlasti piiravad laste ligipääsu internetile, olles seega naturaalseks filtriks, aga täielik keeld pole ju ka mõistlik. 

Kordan veel seisukohta, et olen nendega ühte meelt, kes pooldavad Interneti vabadust, aga lapsevanemana ei saadaks ma last kinno vägivaldset filmi vaatama,  ju siis on ka loomulik soov otsida teid kaitsta neid vägivalla eest Internetis.

%d bloggers like this: