Kuidas kaitsta “riskialteid tiigrikutsusid ” ehk lastest ja Internetis peituvatest ohtudest

Interneti muutudes igapäevaseks meie elus on lastel üha suurem risk sattuda võrgukeskkonna kaudu ahistamise, kiusamise jms ohvriks.

Hiljuti avaldatud EU Kids Online raporti põhjal on Eesti kodudes 68 % lastest ligipääs Internetile. Selle näitaja poolest jagab Eesti Norraga 27 riigi hulgas 3-4 kohta, jäädes maha vaid Hollandist ja Taanist. Kuigi interneti olulisus väljendub teadlaste hinnangul Eesti laste elavikus nende ülisuures enesekindluses ja positiivses eluhoiakus, on sellel ka oma varjuküljed.

Kõrge kasutatavus ei peaks automaatselt tähendama suuremat ohtu sattuda kiusamise või ebameeldiva sisuga materjalide peale, aga siiski asetub Eesti Hollandi, Suurbritannia ja Norraga kõrge kasutatavuse ja kõrgendatud riskiga riikide gruppi. Hiljuti tegi Eesti Lastekaitseliidu korraldatud konverentsil selleteemalise ettekande Veronika Kalmus Tartu Ülikoolist. Tema ettekande pealkiri- ” Riskialtid tiigrikutsud” iseloomustas hästi noori Eestis. Kalmuse hinnangul “seiklevad nad veebidźunglis võrdlemisi omapäi, kohates vanemate poolt turvatumate Euroopa eakaaslastega võrreldes sagedamini on-line riske”.  Näiteks kasutab Eestis vaid 7% vanematest filtreid või blokeerimissüsteeme, mis peaksid hoidma lapsi kokkupuutumast kahjuliku  veebisisuga, samal ajal kui Euroopas on keskmiselt neid vanemaid neli korda rohkem.

Aga üldiselt on probleem üleeuroopaline – üks kahest lapsest seab ennast ohtu andes välja informatsiooni enda kohta, neli kümnest puutub kokku pornograafilise materjaliga, üks kolmest puutub kokku vägivaldsete sisuga, paljud saavad seksuaalse sisuga kommentaare, mida nad ei soovi näha ja tervelt üheksa protsenti kohtub Internetis kohatud inimesega ka reaaselt. 15-20 % Euroopa noortest on Internetis langenud kiusamise ohvriks. Eestis on see number aga veel kõrgem, tervelt 31% (vanuses 6-14). EU Kids raporti admetel on kõige suurem oht ülal toodud online riskidega kokku puutuda Poolas ja Tsehhis. Eesti on koos Norra ja Ühendkuningriigiga ohtlikkuselt teises grupis. Niisiis pole internet “lapsehoidjana” sugugi täiuslik.

Komisjoni ettepanek luua Euroopa programm Internetti kasutavate laste kaitseks, mille Euroopa parlament täna ka heaks kiitis, aitab kaasa laste turvalisuse tagamisele. Selleks, et võidelda laste kuritarvitamisega Internetis, tegi komisjon ettepaneku luua rahastamisvahend. Programm näeb ette Internetti ja uusi tehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks 55 miljonit eurot aastateks 2009–2013. Programmiga raames soovitakse tähelepanu pöörata rahvusvahelise andmebaasi loomisele ning teha teavitustööd Internetis valitsevate ohtude osas. Viimase puhul on oluline kindlasti oluline jätkata vihjetelefonide arendamist, mis aitavad koguda andmeid rahvusvahelise andmebaasi jaoks. EU Kids online andmetel kasutavad paljud Eesti lapsed ka jututubasid. Selles vallas aitavad kaasa blokeerimise, seire- ja filtreerimisüsteemid, mille kasutamist tuleb toetada.

Lastekaitseliidu presidendina  olen veendunud, et peame Eestis rohkem sellele teemale tähelepanu pöörama. Andmed näitavad, et oleme suurema riskiga riikide grupis kui nii mõnedki meie naabrid. Interneti kasutamisel on loomulikult oma positiivsed küljed, aga peame üha enam ka sellega kaasnevatele ohtudele tähelepanu pöörama.

%d bloggers like this: