Sotsiaaldemokraadid toetavad võrgu neutraalsust

Telekommunikatsioonipaketi hääletus toimub ülejärgmisel nädalal Euroopa Parlamendi täiskogul ning üheks olulisemaks mureküsimuseks on kerkinud võrgu neutraalsust puudutavad sätted ehk vabadus operaatori võrgus pakkuda mistahes legaalseid teenuseid. Sotsiaaldemokraadid on toetanud võrgu vabadust, mis on vajalik, et tekiks uusi innovaatilisi ettevõtteid (sh näiteks ka meie kodukootud ja laias maailmas ilma tegev Skype!), mis omakorda pakuks uusi töökohti ning tähendaks odavamaid tooteid ja teenuseid ning laiemat valikut tarbijatele.


Sotsiaaldemokraadid toetavad võrgu neutraalsust ning  “mitte-diskrimineerimise” põhimõtet ning sotside eestvedamisel viidi siseturu ja tarbijakaitse komisjoni raportisse klausel, mis puudutab võrgu neutraalsust, ja mida hiljem pidid toetama ka konservatiivid Euroopa rahvaparteist (European Peoples Party – EPP), kuna rohelised ja liberaalid juba toetasid sotside ettepanekut. Klausel toetab võrgu neutraalsust ning lubab teenuse osutamise piiramist sideoperaatori poolt ainult juhul kui liiklus võrgus on üle koormatud.

Nüüd jääb oodata tulemusi telekomi paketi kahe teise eelnõu hääletuselt tööstuskomisjonis 21. aprillil ning paketi hääletust täiskogul 5. mail. EL Nõukogu ning Euroopa Parlamendi esindajad üritavad veel viimastes küsimustes jõuda komromisskokkuleppele enne 5. mai hääletust. Eesti majandusminister Juhan Parts, kes esindab Eestit EL Nõukogus telekom paketi küsimuses on avaldanud seiskohta oma kolleegidele EPPst, et võrgu neutraalsus on oluline, ja see on iseenesest muidugi tervitatav. Kahjuks ei ühti Euroopa konservatiivide IRList pärit liikmete ja nende Euroopa kolleegide positsioonid alati. Kuigi innovatsiooni toetamisega selleks, et luua töökohti ning parandada valikud tarbijatele on Eesti majandusminister nõus, pole tema kolleegid Euroopa Parlamendis alati olnud esirinnas nendes küsimustes. Hoopis sotsid on siin näidanud suuremat initsiatiivi.



Oma rolli mängivad siinjuures muidugi võrguoperaatorid. Hiljutine juhtum Deutsche Telekomiga on hea näide kuidas uued potensiaalsed konkurendid vanadele operaatoritele vastukarva on. Telekompaketi ettevalmistamisel on täheldatud märkimisväärset sideoperaatorite lobi aktiivsust. Lobijad aga eelistavad tihtilugu just konservatiivide parteid, kes on väidetavalt avatumad lobijatele kui sotsid.

Eesti tarbijakaitse ikka kännu taga kinni

Tarbijakaitseamet tegi pankadele eurolaenude osas ettekirjutuse, mis oli tunnustamist vääriv samm. Kui eurolaenude tagasimaksete konverteerimine, nagu tarbijakaitseamet väidab, ei maksa pankadele midagi, on see ikkagi taunimist väärt, et pangad kommertskurssi rakendavad.

Kuna kohus otsustas pankade kasuks ning tarbijakaitseamet ei leidnud kehtivate seaduste kohaselt edasikaebamiseks mõtet, siis turgutame jätkuvalt pankade kukrut, sest maksame eurolaenusid tagasi kommertskursiga. See on kahetsusväärne ja ehk on siin seadusandjalgi võimalik sekkuda.

 Siiski on hea meel tõdeda, et tarbijakaitseameti väikeste ressursside juures on nad üha enam valmis seisma tarbijate õiguste eest. Riik peaks suunama rohkem ressursse tarbijakaitseametisse, et oleks võimalik suurendada kasvõi juristide arvu.

 Lisaks pööras see kohtuasi tähelepanu ka puudujääkidele lepingueelse teabe edastamisel ja tarbijateadlikkuses. Siin on oma roll nii pankadel kui ka riiklikel asutustel ning tarbijatel endil. Et seda eesmärki täita, peaksime suunama rohkem ressursse tarbijateadlikkuse tõstmisele ning kolmanda sektori tarbijakaitseorganisatsioonidele.

 Loodame, et pankadele oli see vajalik äratuskell. Isegi kui klientidega suhtlemises on praeguseks tehtud mõningaid edusamme, on selles vallas vaja pöörata oluliselt rohkem tähelepanu ka läbipaistvusele.

 Siiani on paljudele tarbijatele arvatavasti jäänud selgusetuks, miks Eestis on tarbijalaenu intressid kümme korda suuremad kui samade pankade tarbijalaenu intressid Rootsis nii nagu seda kajastas Euroopa Komisjoni tarbijaturgude uuring aasta alguses. Lakoonilised vastused turgude erinevustest ei veena ega rahulda kedagi. Aga kui tegemist on turutõrkega, siis kuidas seda olukorda lahendada? Kindlasti saaks nii tarbijakaitseamet kui finantsinspektsioon siin oma seisukoha kujundada.

 

23-26 märts 2009 EP täiskogu istung

Seekordsel täiskogul arutati totalitaarsete režiimide hukkamõistu, Euroopa Ülemkogu tulemusi, kollektiivhagidega seonduvat, interneti ja sõnavabaduse teemat, toiduhindade raportit ning koos Gordon Browniga G20 koosolekut, mis toimub sel nädalal.

Gordon Browni kõnes peegeldus mure praeguse olukorra suhtes ning tahe sellest välja tulla. Sotsiaaldemokraadist peaminister rõhutas koostöö vajadust Ameerika Ühendriikidega, Euroopa juhtivat rolli globaalsest kriisist väljumisel ning vajadust võidelda protektsionistlike meeleoludega maailmas. Mis oli meie jaoks oluline Browni kõnes? Aga võibolla see, et Brown rõhutas väärtuspõhise majanduse vajadust. Ilma järelvalveta turgudel taanduvad Browni sõnul pahatihti suhted tehinguteks, kõik motivatsioonid omakasuks, kõik väärtused summaks hinnasildil. Brown rõhutas, et turufundamentalistide “Washingtoni konsensus” tuleb asendada väärtustel põhineva majanduskonsensusega. Browni kõne leiab siit.

Oma sõnavõtus totalitaristlike režiimide kohta rõhutasin, et seda tundlikku küsimust ei tohiks kasutada ära valimisvõitluses. Eestis oleme juba kuulnud, kuidas nüüd olla justkui saabunud sotsoiaaldemokraatide tõetund, vihjega sellele, justkui  sotsiaaldemokraadid ei poolda kommunismikuridegude hukkamõistmist. Aga teadaolevalt oli just Marianne Mikko üks nendest viiest, kes algatas Euroopa Parlamendis deklaratsiooni, et kuulutada 23. august totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks, mis sai ka suure osa sotside allkirju. Sotside hulgas võib olla küll erinevaid arusaamu sõnadest sotsialism ja kommunism, aga kuritegu on kuritegu ja siin pole kaksipidi arusaamist. Omaette probleem tundub olevat ka see, et sakslased tahavad n.ö. oma süüd monopoliseerida, ega taha, et natsismi ja stalinismi kuriteod pannakse ühele pulgale.

Euroopa Ülemkogu tulemustest rääkidest võib pidada olulisemateks saavutusteks kokkulepet 5 miljardi euro osas energia ja lairiba projektide jaoks ning EL toetusfondi suurendamist 50 miljardi euroni, et aidata kriisi ajal hätta sattunud Ida-Euroopa riike. Ometi peab tunnistama, et Euroopa riikide valitsused on liiga ettevaatlikud kriisi lahendamisel. Sellele viitas Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman enne Ülemkogu oma esinemises, öeldes, et selleks, et kriisile adekvaatselt vastu seista peaks EL abipakett ulatuma 500 miljardi euroni juba sel aastal ja triljoni euroni kolme aasta peale kokku praeguse 200-300 miljardi euro asemel. Eesti, mis on kriisist üks tugevamini mõjutatud riike ELis peaksime rohkem tegema tugevat tööd, et luua töökohti kasutades EL struktuurifondi rahasid. Väide, et teeme juba piisavalt, sest meie stiimulpakett ulatub üle 1,5 protsendi SKTst, mida Euroopa ette näeb, aitab vähe töötuid, kelle arv ületab juba täna 50 tuhande piiri. Peaministri partei  on  oma ideoloogilise tausta tõttu aher  pakkumaks tõhusaid meetmeid. Praegune kriis on peaaegu pretsedenditu ning vajab aktiivset vastutsüklilist tegutsemist, mitte protsüklilist paigalseisu. Isegi reformikad peaksid mõtlema “väljaspool kasti” nagu ameeriklased tavatsevad öelda, isegi kui see on vastuolus nende ideoloogiaga. Vastasel juhul jäetakse ideoloogilise tõekspidamiste tõttu kasutamata osa meetmeid, mis aitaks Eestil kriisist välja tulla kiiremini ja seatakse ohtu Eesti konkurentsivõime ning jätkusuutlikkus.

Eelmisel nädalal võttis Parlament samuti vastu raporti Komisjoni valge raamatu kohta kahjude hüvitamisest EL konkurentsieeskirjade rikkumiste puhul. Eestis arutab Riigikogu leebusprogrammi sisse viimist, et tõhustada võitlust konkurentsiseadust rikkuvate kartellide vastu. Euroopa Parlamendi raport kiidab muu hulgas leebusprogrammide rolli konkurentsiseaduse rikkumiste tabamisel ning nõustub vajadusega kollektiivhagide järele, et tõhustada veelgi kartellidega võitlemist. Teadaolevalt on kartellidega võitlemine oluline, et parandada siseturu toimimist, mis omakorda on oluline tarbijatele, sest kartellide tõttu võivad tarbijahinnad tõusta tervelt 10-25 protsenti!  Hiljuti avaldatud tarbijakaitseameti uuringu kohaselt arutatakse tarbijaõiguste rikkumisi pigem pereringis. Samas näitab Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuring, et inimesed on valmis oma õiguste eest seisma, kui seda saab teha koos teistega. Nii et, ka meil tasuks kollektiivhagi kasutamist arutada. Kollektiivhagidest kirjutan pikemalt siin.

Lisaks arutati täiskogul toiduhindasid puudutavat omaalgatuslikku raportit. Raport taunib muuhulgas olukorda kus EL jaekaubandusturul domineerivad üksikud supermarketite ketid ning väljendab muret selliste kaubandustavade üle, mis pärsivad konkurentsi ja tõrjuvad väiksemaid kaubandusasutusi turult. Eestis on selvehallidel suur roll võrreldes teiste EL liikmesriikidega. Majanduskriisi tingimustes tuleks tagada, et soodsamad hinnad kanduksid edasi tarbijatele. Sellel teemal pikemalt siin.

Mitme viimasel ajal vastuvõetud raportiga on Euroopa Parlament otsinud tegelikult vastust küsimusele: mis on internet? Aktuaalne küsimus täna on ehk see, kas internetimaailm on justkui eraldiseisev ruum – virtuaalne maailm – mis ei kuulugi pärisellu, või on see osa meie avalikust maailmast? Seda kajastab ka eelmisel nädalal vastu võetud kolleeg Lambrinidis oma raportiga, kui ütleb, et meie põhiülesanne on leida sobiv tasakaal privaatsuse ja turvalisuse vahel. Raportit saab lugeda siit.

 

Toiduhindade raportist

Esmaspäeval arutati täiskogul toiduhindade raportit. Parlamendi omaalgatuslik raport taunib muuhulgas olukorda kus EL jaekaubandusturul domineerivad üksikud supermarketite ketid ning väljendab muret selliste kaubandustavade üle, mis pärsivad konkurentsi ja tõrjuvad väiksemaid kaubandusasutusi turult, nagu agressiivsed hinnameetmed sh kaupande müümine alla omahinna ja kaupade seostamine.

Tugev positsioon läbirääkimistel tootjate ja tarnijatega, võimaldab selvehallidel dikteerida lepingutingimusi, sh sisseostuhinda.

Eestis on selvehallidel suur roll võrreldes teiste EL liikmesriikidega. Planet Retail 2006 raporti kohaselt on Eestis 78.8 protsenti toiduainete turust viie suurima selvehalli käes. EL liikmesriikide seas on veel suurem kontsentratsioon ainult Soomes (90%), Rootsis (81.8%), Iirimaal (81.4%) ja Sloveenias (81.6%).   

Euroopa Komisjon on ka juba täheldanud vajadust toidukaubandussektoris toimuvat uurida ja parandada. Komisjon on tulnud välja teatisega detsembris 2008, mis nendib, et teatud riikides on majanduslangus kaasa toonud ka hindade languse. Samas rõhutatakse, et hindadelangemine kanduks edasi ka tarbijale.

Mõningatel andmetel et Euroopa selvehallides pole odavam sisseostuhind kajastunud kohe müügihinnas. Madalad hinnad märgitakse küll mõnedel olulisematel ”hästi nähtavatel” kaupadel, aga muud kaubad ei ole nii soodsad.

Eriti oluline on praegu sellele küsimusele tähelepanu pöörata, sest tarnijad ja tootjad üritavad hakkama saada majanduskriisiga. Kui leidub neid, kes kuritarvitavad oma tugevat turupositsiooni, siis peaks olema tõhus viis selle tuvastamiseks ning olukorra parandamiseks.

Brittidel on juba oma ideed selles vallas. Briti konkurentsiamet on avaldanud uuringu supermarketite sektori kohta UKs, mille üheks eesmärgiks on üle vaadata kuidas mõjutab konkurentsi ja hindasid suurte UK selvehallikettide nagu Tesco, Asda ja Sainsbury’s domineeriv positsioon.

Uuringus märgitakse ühe soovitusena ka selvehallide ombudsmani positsiooni loomist. Varsti peaks UK konkurentsiamet alustama ka konsultatsioonidega huvitatud turuosalistega sellise loomiseks. Ombudsmani ülesandeks on olla vahekohtunikuks tootjate ja jaemüügikettide tülide lahendamisel kontrollida võimalikku positsiooni kuritarvitamist.

 

Miks siiski sellised intressid?

Hiljuti esitles Euroopa Komisjoni volinik Meglena Kuneva tarbijaturgude uuringut, kus ühe huvitava näitena toodi Rootsi pankasid. Raporti kohaselt varieerub tarbijakrediidi puhul kohaldatav intressimäär väga oluliselt, olles Rootsis 0.21 protsenti,samal ajal võivad Eestis pankade tarbijakrediidi intressid ulatuda 12 protsendini.

 

Tarbijavolinik ütles Euroopa Parlamendile esinedes, et tarbjaturgude uuringu eesmärk oli välja tuua ning tarbijate tähelepanu juhtida erinevustele turgudel Euroopa Liidus, et näidata millistes kohtades on kitsaskohad või isegi turutõrked. Euroopa Parlamendi tarbijakaitsekomisjoni liikmena oleks mul huvitav kuulda pankade selgitusi, millest selline erivus võiks olla tingitud. Seni tehtud vihjed turgude erinevustest, eriti lühiajaliste krediitide puhul, ei veena. Kindlasti on paljud pangakliendid ja kodanikud samuti huvitatud. Avalikkuse teavitamine ning läbipaistvus oleks selles küsimuses väga oluline nii tarbijale kui ka teenuse pakkujale. Pankade maine on viimasel ajal kõvasti räsida saanud kasvõi eurolaenudega seoses, ka selles küsimuses oleks pankadel võimalik läbipaisvusele rohkem tähelepanu pöörata.

 

Samuti võiksid tarbijakaitseamet ja finantsinspektsiooni esitada oma nägemuse olukorras. Kui on tegemist on turutõrkega, võibolla oleks võimalik seda paranda.

Kollektiivsete hagidega kartellide vastu

Praegu on ministeeriumites kooskõlastusringil eelnõu, mille eesmärgiks on ära hoida kartellikokkuleppeid. Eelnõu kehtestab kriminaalmenetluse seadustiku, karistuseadustiku ja konkurentsiseaduse muudatustega nn leebusprogrammi. Leebusprogrammi tõhusus avaldub selles, et see kartellikokkuleppes osaleja, kes annab oma nn partneri üles, saab süüdistusest priiks.  Loodetavasti pole see mõeldud mitte niipalju pealekaebamise soodustamiseks, kui selleks, et pealekaebamise hirm hoiaks ära ebaseadusliku teo. Taoline süsteem toimib teatud edukusega teistes riikides, nagu Prantsusmaa, Suurbritannia, USA. Ka Euroopa Komisjonil on oma leebusprogramm, seega miks ka mitte Eestis! Eriti võttes arvesse seda, kui palju kahju kartellikokkulepped võivad tekitada tarbijatele. On selge, et kui prügivedajad peaksid kokku leppima prahivedamise hindades, siis lõpuks maksame meie selle eest rohkem, et prügi meie hoovilt minema veetakse. Erinevatel andmetel võivad kartellikokkulepped tõsta kaupade ja teenuste hindu tarbijatele tervelt 10-25 protsenti!

Samas tekib küsimus, kas ei peaks kodanikel olema ka võimalik hüvitust saada kartellikokkulepete kaudu tekitatud kahju eest? Euroopa Kohus annab õiguse hüvitusele, kui konkurentsiseadust rikkudes on kahjustatud tarbija huve (kaasus C-453/99, Courage and Crehan [2001] ECR I-6297). Aga vaevalt et tavakodanik võtaks ette kohtutee suure ettevõtte vastu, kuigi võib tunda ennast tõsiselt puudutatuna.

Seetõttu on Euroopa Komisjon alustanud kollektiivhagi võimaluste uurimist konkurentsiseaduse rikkumise puhul. Komisjon soovitab oma 2008. aasta aprillis välja antud valges paberis kindlasti kaaluda kollektiivhagi sisse viimist liikmesriikide seadustesse, sest usub, et sellise esindushagide ja osalemisvõimalusega kollektiivsete hagide kaudu võib parandada tunduvalt tarbijate õiguskaitset. On ju konkurentsiseaduse üks peamisi eesmärke tarbijate heaolu parandamine hästi toimiva turukonkurentsi kaudu. Komisjon analüüsib hetkel valge paberi kohta saadetud sidusgruppide arvamust.

Suurbritannia konkurentsiasutus Office of Fair Trading (OFT), mis tegeleb nii konkurentsiõiguse kui tarbijaõiguse küsimustega Suurbritannias, on analüüsinud kollektiivhagi vajalikkust ning esitanud oma soovitused (novembris 2007) Suurbritannia valitsusele. OFTi andmetel pole Suurbritannias olnud ühtegi kaasust, kus üksikisik oleks võtnud ette kohtutee, et kahju hüvtamist nõuda, kuigi on saadud kahju. Selleks, et kahju mastaapidest aru saada on OFT toonud ka paar näidet. Kahel juhul 2006. aastal, hoidsid mänguasjade tootjate ning kaubanduskettide vahel sõlmitud kokkulepped hinnad kõrgemal tasemel ning seetõttu kannatasid Suurbritannia tarbijad kahju vastavalt 40 ja 50 miljonit naelsterlingit. OFT rõhutab, et kollektiivhagi oleks vajalik, kuna oleks veel üks vahend, kuidas tõhustada tarbijate õigusi, aga ka turukonkurentsi paremat toimimist, olles ettevõtetele lisastiimuliks konkurentsiseaduse täitmisel. 

Kuna käesolev eelnõu Eestis konkurentsirikkumiste vastu võitlemise tõhustamiseks jõuab tõenäoliselt peagi valitsusse ja siis Riigikokku, siis oleks hea ka teisi meetmeid sellega seoses arutada. Kuna üks peamistest eesmärkest on siiski ära hoida tarbijate õiguste rikkumist, siis lisaks “leebusprogrammile” tuleks  kindlasti läbi kaaluda ka teised mõistlikud vahendid.

Kollektiivsete hagide kasutamisest üldisemalt tarbijate huvides, mis on kerkinud olulisele kohale Euroopa riikides, arutatakse samuti praegu Euroopa Liidu institutsioonides. Olen sellest pikemalt kirjutanud ka oma varasemas blogiartiklis. Ka Suurbritannia Tsiviilõiguse Nõukogu, mis nõustab Suurbritannia lordkantslerit tsiviilõiguse küsimustes on teinud põhjaliku analüüsi kollektiivsete hagide vajalikkusest ning esitanud oma soovitused (detsembris 2008),  milles toetatakse kollektiivsete hagide kasutamist tarbijate kaitsmise tõhustamiseks lordkantsler Jack Straw’le, kes on ühtlasi ka Suurbritannia justiitsminister.

Majandus ja kommunikatsiooniministeerium ootab ka arvamusi Euroopa Komisjoni valge paberi kohta, mis puudutab kollektiivsete hagide kasutamist, et moodustada Eesti seisukohad. Kommentaare oodatakse 1. veebruariks 2009. Oma arvamust saab avaldada osalusveebis www.osale.ee.

 

Mänguasjad saavad uued ohutusnõuded

Sel nädalal hääletab Euroopa Parlamendi täiskogu mänguasjade direktiivi eelnõu üle, mis parandab ohutusnõudeid mänguasjadele.

 

Eelmine direktiiv pärineb 1988. aastast, kui suur osa mänguasju toodeti Euroopas. Täna tuleb 85 protsenti Euroopa Liidu turul müüdavatest mänguasjadest väljast ning kahjuks kasutatakse sageli materjale, mis on küll ohtlikud, kuid mida varasem direktiiv ei keela.

 

Mul on hea meel, et saadikud on võtnud tõsiselt laste tervist puudutavaid küsimusi. Minu hinnangul on sotsiaaldemokraadid võtnud ainuõige positsiooni, lähtudes oma seisukohtade kujundamisel eelkõige laste tervisest.

 

Uus direktiiv keelustab kantserogeensete ainete kasutamise mänguasjade tootmises, keelab terve rea allergiat tekitavaid lõhnaaineid ning tõhustab meetmeid toidu sees või toiduga koos pakendatud mänguasjadele, et ära hoidma lämbumisjuhtumid.

 

Kui seni kehtinud direktiiv toidu sees paiknevaid mänguasju kuidagi ei reguleerinud,  siis uued nõuded näevad ette eraldi pakendamist ehk siis toit ja mänguasi peavad olema selgel eraldi. Toidus peituv mänguasi peab olema piisava suurusega, et ei saaks tekitada lämbumisohtu.

 

Juhtumid Barbie nukkude ja teiste Mattel mänguasjadega on näidanud, et tootedisain ei ole alati peasüüdlane ja mänguasjad võivad muutuda ohtlikuks puuduliku tooteprotsessi käigus. Seega on oluline, et järelvalvet tehtaks nii tehastes, turul tarbijakaitsjate kontrolloperatsioonidega, kui ka tollipunktides, kuhu saabuvad mänguasjad Euroopa Liidu kaubanduspartneritelt.  Isiklikult loodan, et tarbijakaitseamet on tõhustanud kontrollaktsioone juba praegu – enne jõule – kui jõuluvanad oma sisseoste teevad.

 

Kuna EL turgudel olevatest mänguasjadest  moodustavad suurema osa Hiina tooted, siis on oluline roll koostööl kolmandate riikidega, ja just Hiinaga. Siinkohal tahakski tervitada viimaseid ponnistusi selles vallas ja vastastikuse mõistmise memorandumit Euroopa Komisjoni ja Hiina ametnike vahel. Parema informatsioonivahetuse ja koostöö tõhustamise kaudu suudame muuta meie poodides muudavad lelud turvalisemaks.

%d bloggers like this: