9-12 märts 2009 EP täiskogu istung

Eelmisel nädalal toimunud täiskogu istungil arutati muu hulgas väikeettevõtete paketti “Small Business Act”, pagulaste varjupaikade teemat ning Euroopa Komisjoni aruandeid konkurentsiseaduse rakendamise kohta Euroopa Liidus.

Viimasest rääkides on jälle võimalus rõhutada, et parlament tervitab oma raportis  Komisjoni samme kahjunõete sisse viimiseks konkurentsiseaduse rikkumiste puhul. Komisjon andis selleteemalise valge paberi välja eelmise aasta aprillis, kus toetatakse muu hulgas kollektiivhagi sisse viimist kartellidega võitlemiseks.

Kindlasti tasub seda ideed kaaluda ka Eestis. Kannatavad ju tarbijad tihti kõige rohkem siis, kui rikutakse Konkurentsiseadust. Tarbijahinnad võivad sellisel juhul tõusta isegi neljandiku võrra. Praegu arutatakse Riigikogus nn leebusprogrammi, mille kohaselt saab kartellist teavitaja väiksema karistuse, kui annab oma partnerid üles. See on huvitav idee ja väidetavalt toimib hästi teistes riikides. Aga ka kollektiivmenetluse kasutamine on leidnud Euroopas üha enam toetust. Kollektiivmenetlusest olen kirjutanud pikemalt siin.

Kuna Konkurentsiameti tegevusalas toimuvad muudatused on teravalt päevakorda tõusnud, siis võiks siinkohal mainida ka Eesti Omanike Liidu kampaaniat, et muuta monopolide hinnad läbipastvamaks. Omanike Liit on koostöös Konkurentsiametiga välja töötanud eelnõude paketi, mis peaks tagama monopolihindade (sh vee-, soojuse- ja gaasihindade) läbipaistvuse ning tõhusa järelvalve. Kampaaniale on toetuse andnud juba 21000 inimest ning seda toetab ka Eesti Korteriühistute Liit. Oma toetust saad avaldada siin.

Väikeettevõtete pakett, mida samuti arutati eelmisel nädalal, on väga oluline algatus, millele peaksime ka Eestis tähelepanu pöörama, sest see on kindlasti abiks majanduskriisi haardest välja võitlemisel.

Algatus sõnastab kümme tegevust, mille seas tooksin välja olulisemad: administratiivse koormuse vähendamine, parema ligipääsu loomine rahastusele, VKEde ligipääsu parandamine riigihangetele ja riigiabile ning seadused, mis tagavad õigeaegsed maksed väikeettevõtetele, mis on  tihtilugu eluliselt oluline. Sellest, kuidas see konkreetselt Eesti ettevõtetele kasuks on olen kirjutanud veidi siin.

Eelmisel nädalal jõudis Euroopa Parlamendi täiskogule ka resolutsiooni ettepanek Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta.   Et möödunud aastal ületas pagulaste arv maailmas 16 miljoni piiri, toetab ja tervitab Euroopa Liit Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomist. Kirjutan sellest pikemalt siin.

Väikeettevõtete algatus “Small Business Act” täiskogul

Parlament arutas sel nädalal väikeettevõtete algatust “Small Business Act” (SBA).

Väikettevõtete üleeuroopalised organisatsioonid on kritiseerinud  seda algatust kuna tal puudub otsene seaduslikult siduv jõud. Niimoodi võib jääda see tühjaks trummipõrinaks, nagu seda on suuresti väikeettevõtete harta, mis vastu võeti mõned aastad tagasi.

Ometi tähtsustas Komisjon  seda algatust isegi sedavõrd, et  algatust tutvustas Komisjoni president ise, mitte ainult vastuvat volinik Gunther Verheugen. See on üsna ebatavaline algatuste tutvustamise puhul ning suure sümboolse tähendusega.

Algatus sõnastab kümme tegevust, mille seas tooksin välja olulisemad: administratiivse koormuse vähendamine, parema ligipääsu loomine rahastusele, VKEde ligipääsu parandamine riigihangetele ja riigiabile ning seadused, mis tagavad õigeaegsed maksed väikeettevõtetele., mis on  tihtilugu eluliselt oluline. Samuti on arutatud käibemaksuerisuse andmist töömahukate teenuste pakkujatele, kuigi sellele eelnõule on mõned liikmesriigid aktiivselt vastu olnud.  Selle sammu eesmärk on luua töökohti väikeettevõtetes ning turgutada tarbimist.

Konkreetsemalt tähendab väikeettevõtete algatus seda, et komisjon on tulnud ja tuleb välja mitme seaduseelnõuga sh riigiabi käsitleva üldise grupierandi määrusega, määrusega, millega nähakse ette Euroopa eraühingu põhikiri, direktiiviga vähendatud käibemaksumäärade kohta, ettepanekuga käibemaksuga arvete esitamist käsitlevate eeskirjade täiendavaks ajakohastamiseks, lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning eelnõuga, mis muudab hilinenud maksmist käsitlevat direktiivi 2000/35/EÜ.

Mis on Eesti pere- ja mikroettevõtetele ning väikestele ettevõtetele kasu sellest?

Eesti väikeettevõtetele oleks sellest kindlasti kasu, kui nad saaksid EL rahastust. Kui muudetakse põhimõtteid, mida praegu rakendadatakse EL rahade jagamisel VKE sõbralikumaks ning parandatakse koolitust ja väljaõpet selle rahastamise taotlemiseks ning kasutamiseks, siis see tähendab olulist abi ning kasvuvõimalust väikeettevõtetele.

Eelmise aasta lõpus esitatud algatuses JASMINE kutsub komisjon üles liikmesriike looma tingimused mikrolaenude andmiseks, mille rakendamine on olnud väga edukas arengumaades ja mis oleksid oluliseks abiks väikeettevõtetele. Euroopa majanduse taastamise paketi raames on Euroopa Investeerimispanga uus laenuinstrument väikeettevõtetele tõeliseks võimaluseks. 

Ja kuidas seda teha?

Kuna SBAl iseenesest ei ole seaduslikult siduvalt rolli, siis suur vastutus on liikmesriikide valitsustel. Eesti valitsuse üks peamisi ülesandeid praeguses majanduskriisis peaks olema väikeettevõtete elujõulisuse säilitamine. Eesti väikeettevõtted moodustavad üle 90 protsendi meie ettevõtetest ning ligikaudu 70 SKTst ning loovad väärt töökohti Eestis. Olulised on väikeevõttele suunatud teavituskampaaniad ning konsultatsioonid selle kohta, kuidas saada mikrolaenusid,  kuidas saada rahastust EIB uue meetme kaudu, jne.

Osa sellest kindlasti juba praegu toimib, aga ei tasu unustada, et VKEd on meie majanduse lülisammas. Järgmine koht kuhu valitsus oma energia peaks suunama, on kahtlemata väikettevõtted.

 

Komisjonilt uus käibemaksu vähendamise eelnõu

Mainisin eelmisel nädalal, et Euroopa Komisjon lubas värskelt avaldatatud väikeettevõtete paketi raames välja anda käibemaksu alandamise eelnõu, mille üheks peamistest eesmärgiks on aidata väikeettevõtteid.

Sel nädala see eelnõu avaldatigi.

Eelnõu kohaselt võivad liikmesriigid vähendatud käibemaksu rakendada tervele reale ettevõtetele, sh neile, mis tegelevad elamute renoveerimisega, aiandusteenustega, koduste hooldusteenustega nagu lapsehoidjad ja puudega inimeste hooldamine, isikuteenustega nagu juuksurid ja muud iluteenused. Samuti võib seda rakendada restoranidele ja catering ettevõtetele ning parandusteenustele nagu kellassepad ja kingsepad.

Eelnõu arutamist alustavad liikmesriikide esindajad septembris. Kui palju liikmesriike seda eelnõud toetab, selgub sügisel. On mõned liikmesriigid, mis on traditsiooniliselt selliste muudatuste vastu olnud, nimetades põhjusena muu seas suurenevat administratiivset koormust ja vähest kasu tarbija jaoks. Kuna maksuküsimustes on vaja ükshäälsust Nõukogus, tulevad tõenäoliselt keerulised arutelud.

Siiski on sellisel vähendamisel nii mõndagi positiivset. Kui kuskil üldse makse vähendada, siis see võiks olla just see koht. Kõige üldisemas plaanis, ja osana väikeettevõtete ettevõtluskliima parandamise paketist, on see hea võimalus aidata kaasa Eesti ja Euroopa konkurentsivõime parandamisele. Samuti võib käibemaksu vähendamine teatud teenustele uuringute kohaselt aidata kaasa varimajandusega võitlemisele ja suurendada tööhõivet.

Siinjuures on oluline märkida, et väikeettevõtted, ja sealhulgas väikesed perefirmad on need, mis moodustavad suure osa ettevõtete koguarvust ja annavad koos tugeva panuse meie majandusse. Halvenevas majanduskliimas saame nende aktiivsete inimeste tegevuskliimat parandades toetada oma majandust ja oma kodanikke!

Euroopa väikeettevõtete õigusakti eelnõu

Eelmisel nädalal tuli Komisjon välja väikeettevõtete paketiga, mida on oodatud  juba mõnda aega.

 

Selle eesmärk on parandada väikeettevõtete tegevuskeskkonda Euroopa Liidus, mis on üheks EL konkurentsivõime aluseks.

 

Kuigi väikeettevõtete esindajad on konsultatsioonide käigus rõhutanud, et vaja oleks selget õiguslikult siduvat seadusakti, on Komisjon valinud siiski veidi keerulisema lähenemise.  Vaatamata sellele, on väikeettevõtete esindajad avaldanud rahulolu, et Komisjon näitab üles tõsist huvi nende vastu.

 

Mis selles paketis sisaldub? Komisjon on toonud välja kümme põhimõtet, mida võetakse tulevikus arvesse seaduseelnõude ettevalmistamisel. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et Komisjon peab kõikide seaduseelnõude valmistamisel arvestama nende mõju väikeettevõtjatele.

 

Ja arvestada nendega tasub, sest, et 22 miljonit Euroopa väikeettevõtet moodustavad 90%-i Euroopa  kõikidest ettevõtetest ja nende kaudu saavutatakse 60 protsenti Euroopa SKPst.

 

Õnneks on Komisjonil lisaks “põhimõtetele” siiski ka mõned seaduseelnõud plaanitud.

 

Komisjoni teatises mainitakse näiteks peatselt valmivat seaduseelnõud, mis lubab liikmesriikidel rakendada vähendatud käibemaksu kohalike teenuste (restoranide, juuksurite jms) jaoks, mida pakuvad peamiselt  just väikeettevõtted. Eelnõu peaks valmima järgmisel nädalal ja siis on näha, millistele ettevõtetele vähendatud käibemaks Komisjoni arvates peaks laienema.

 

Samuti on Komisjon lubanud teha parandusettepaneku hilinenud maksete direktiivis, et kindlustada see, et  väikeettevõtetele tasutaks arved õigeaegselt tehingute eest ettenähtud 30 päeva jooksul. Pole neil ju sellist mahtu, mis annaks võimalusi manööverdamiseks.

 

Loodetavasti saame  järgnevate kuude jooksul paketi kallal töötada nii Euroopa Parlamendis ja EL Nõukogus, kus Prantsusmaa on lubanud VKE poliitika teha üheks prioriteediks oma eesistumise ajal.

Komisjon valmistab uut VKE ettepanekut

Kirjutasin hiljuti alla Euroopa Parlamendi deklaratsioonile, mis puudutab väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid Euroopa Liidus.

Euroopa Komisjon on lubanud suveks välja tulla ettepanekutega kuidas parandada väikeettevõtete ettevõtluskeskkonda. Selles valguses on deklaratsioon õigeaegne märguanne Komisjonile, näidates milliseid arengusuundi soovib Parlament näha. Loodetavasti saab deklaratsioon piisavalt allkirju, et ta vastu võetaks.

22 miljonit Euroopa VKEd moodustavad 90 protsenti Euroopa ettevõtetest ja nende kaudu saavutatakse 60 protsenti Euroopa SKPst. Väikeettevõtted on üheks Euroopa majanduse alustalaks ja seetõttu tuleks neid ka vastavalt kohelda!

Kõige olulisemaks punktiks deklaratsioonis on ettepanek võtta vastu poliitiliselt siduv õigusakt, milles nähakse selgelt ette põhimõtted, kinnitatakse konkreetsed eesmärgid ja tähtajad.

Sellise lähenemisega on nõus mitmed Euroopa VKE assotsiatsioonid. Vastasel juhul on oht, et meetmed ei saavuta seda eesmärki.

Samuti kutsutakse üles järgima põhimõtet, et õigusaktid tuleks eelkõige koostada väikeste ettevõtete seisukohast vaadatuna. Võimalikus mõju eelhindamises tuleks süstemaatiliselt analüüsida nendega seonduvaid kulusid ja kasu VKEdele.

Lisaks saab lugeda varasemast veebruaris tehtud sissekandest SIIN.

Komisjon on just avaldanud ka konsultatsiooni tulemused, milles kirjeldatakse sidusgruppide arvamusi uue paketi kohta.

Muu seas nimetatakse valukohtadena väikeettevõtjatele nimetatakse märgistus- ja keskkonnanõudeid, maksuküsimusi, raamatupidamisreegleid ja kõrgeid patenditasusid, mis tekitavad VKEdele ebaproportsionaalselt suurt koormust.

Suur osa vastanutest arvab, et õppekavad Euroopas ei pööra piisavalt tähelepanu ettevõtlusele. Õppekavadesse soovitatakse lisada koolitus majandus põhimõtete kohta ja pöörata tähelepanu ettevõtte alustamisega seotud küsimustele ja probleemidele.

Muu hulgas soovitati ka EL vahendi loomist, mis aitaks alustavate ettevõtete rahastamist.

Kokkuvõtet saab lugeda SIIT.

Väikeettevõtted luubi all Euroopa Liidus

Eelmisel nädala lõpus kuulutas Euroopa Komisjon välja konsultatsiooni, et koguda informatsiooni ja arvamusi huvigruppidelt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) keskkonna parandamiseks.

Konsultatsiooni tulemuste põhjal soovib Komisjon välja tulla meetmetega, mis aitavad ettevõtluskeskkonda paranda VKEdele Euroopa Liidus.

See on oluline küsimus Euroopa Liidus. VKEdel on jätkuvalt mitmeid murekohti Euroopa Liidu ettevõtluskeskkonnas, sh sisseseadmiskulud, bürokraatia, ligipääs investeeringutele. Nimekiri on pikk.

Samas moodustavad VKEd Euroopa Liidus üle 90% ettevõtete koguarvust. VKEdes töötab 2/3 EL erasektori töötajatest ja toodavad 60% SKPst!  

Üleeile (06.02) Brüsselis toimunud avalikul kuulamisel VKEde kohta kinnitas volinik Verheugen, et see on viimane samm VKE poliitika arendamisel, mis sai alguse 2005. aastal. Selle algatuse eesmärgiks on uurida välja kõik takistused VKEdele ja kõik võimalused, mis on olemas, et aidata VKEsid ning samuti uurida, kas on juba tehtud piisavalt.

 Euroopa Parlamendi saadik Othmar Karas, kes on VKE intergrupi juht Euroopa Parlamendis nentis, et VKE peab olema läbiv teema kõikides EL poliitikates. Seda toetasid ka Euroopa Liidu VKEde assotsiatsioonide esindajad. VKEd ei tohiks EL poliitikates kohelda kui erandit vaid kui reeglit kuna nad on EL majanduse alustalaks!

VKE assotsiatsioonide esindajad rõhutasid ka, et konsultatsioonide tulemusena peaks igal juhul tekkima õiguslikult siduva seadusakti eelnõu. Muidu on oht, et VKEde keskkonna parandamine jääbki ilusaks jutuks nagu seda on suuresti varasem Euroopa Liidu VKE harta.

Üheks huvitavaks paranduseks, mida on juba pakutud – kuna VKEdel on raskusi kvalifitseeritud töötajate leidmisega, on töötajate vahetusprogramm, mis sarnaneks üliõpilasvahetusprogrammiga ERASMUS.

 VKEde aitamise programmi raames avati eile (07.02) ametlikult ka Euroopa ettevõtluse tugivõrgustik, mille eesmärgiks on aidata kaasa suhete arendamisele ettevõtete vahel Euroopa Liidus piiriüleses kaubavahetuses ja investeerimises ning tehnoloogilise partnerluse vallas. Samuti nõustab tugivõrgustik väikeettevõtteid tehnilistes küsimustes nagu standardid ja intellektuaalomandi kaitse. Lisaks püütakse tagada informatsiooni kättesaadavus EL rahastamisallikate kohta. Võrgustiku kohta saavad kõik huvitatud isikud leida rohkem informatsiooni tugivõrgustiku internetilehel siit. 

Euroopa Komisjon on samuti loonud VKEdele mõeldud internetiportaali. Selle kaudu loodetakse anda edasi võimalikult palju informatsiooni VKEsid puudutavatest  ja toetavatest Euroopa Liidu poliitikatest ja algatustest. Portaali saab näha siin.  

Loodetavasti võetakse ülal toodud konsultatsioonist aktiivselt osa ka Eestis. Oma arvamuse saab esitada siin. Euroopa Parlamenti jõuavad võimalikud eelnõud pärast Komisjoni poolt avalikustamist juunis. Siis saab neid ka siin arutada ja parandada. Siseturu ja tarbijakaitse komisjonis, kus ka ise osalen, on oodata huvitavaid arutelusid!

%d bloggers like this: