Hilinevatest lennukitest

Lennureisijad ootavad lennujaamas mitmeid tunde lennukit. Osa loobub sõidust, teine osa kirub, võtab vastu pakutud toiduvautšerid ja hingab kergendatult, kui lõpuks läbi valjuhääldi kauaoodatud pardaleminekust teada antakse. Kehv algus, aga mis parata. Kas tuleb tuttav ette?  Vähemalt lehed kirjutavad sellest sageli, aga miski justkui ei parane.

 

Euroopa Liidu määrus 261/2004 lennureisija õiguste kohta hakkab juba pähe kuluma –  iga kord kui on kuulda mingist jamast, üritame üle vaadata, et kuidas ikka oma õiguste eest seista. Samas näitavat ametlik statistika, et meie pole sugugi kehvemad kui teised.

 

Tallinna Lennujaamas registreerimislaua peale on kuvatud info ülalmainitud määrusest reisija õigustest. Aga ega ju registreerides ei oska ju veel ette ennustada, mis kõik sind võib ees oodata. Hea oleks kui sealt võiks kaasa võtta ka mõne voldiku sellise infoga. Tasuta saavad ettevõtted tellida neid Euroopa Komisjoni internetilehelt (näide siit).

 

Oluline on ka reisijaid koheselt informeerida. Minugi viimane puhkusereis Tallinna Lennujaamast viibis, tõsi, vähem kui pool tundi. Nii väikese hilinemise üle on muidugi patt nuriseda, aga mind pani hoopis mõtlema see, et ilmselt paberite järgi väljus meie lend õigeaegselt.

 

Sest sellest polnud märki ei ekraanidel ega  kuulutatud seda ka valjuhäälselt. Ka ei osanud keegi infot anda. Väljalennu värava neiud ütlesid, et nendesse see ei puutu ja nemad ei saa mõjutada seda, mis ekraanidel väljas on ( Seda nad ei osanud öelda, kes saab). Niisiis hilinemist justkui polnudki.

 

Viimase juhtumi puhul, mis kajastust leidis selle nädala meedias seoses Horizon Traveli reisiga Tenerifele tundub, et vormiliselt ka justkui täideti kõiki määruse 261/2004 punkte, mis puudutavad lennu hilinemist üle viie tunni.

 

Pakuti toiduvautšereid ja reisifirma büroo juhataja kohaselt kaaluti ka hotelli majutust, milleks on reisijatel õigus. Kuna väidetavalt selgus väljalennu hilinemine nii pikalt alles hiljem, siis ei peetud hotelli viimine otstarbekaks. Samas oleks võinud esimeste märkide puhul, et tekib pikem ootamine (lõpuks 15 tundi!)  inimesi säästa ja panna nad hotellidesse. Mõnedel on ju juba pikk tee Eesti teisest otsast seljataga.

 

Niisiis, kuidas ikkagi jõuda selleni, et ettevõtted seaksid sarnastes olukordades esikohale inimeste/tarbijate heaolu?

 

Euroopa Parlamendis  on palju neid inimesi, kes arvavad, et tarbijate õigusi parandaks kollektiivse kahjunõude võimaluse sisse viimine Euroopa Liidu tarbijakaitset puudutavatesse seadustesse. See tähendab näiteks seda, et kõigi nende reisijate nimel saaks näiteks volitatud tarbijakaitseameti esindaja esitada ühise hagi, kui nende õigusi rikuti. (Inimesed võivad tihti tunda, et selline kohtus käimine üksi võib ju nende jaoks liiga kulukas ja vaevaline olla.)

 

Praeguse seisuga on Euroopa Komisjon lubanud uurida 2008. aasta jooksul kollektiivsete kahjunõuete süsteeme nendes Euroopa Liidu riikides, kus see juba eksisteerib. Komisjon on lubanud võrrelda tarbijakaitse taset riikides, kus see mingil kujul eksisteerib ja kus seda pole. Erinevad versioonid sellest on 13 liikmesriigis, sh näiteks Rootsis, Saksamaal, Portugalis ja Austrias. Selle uuringu põhjal lubab Euroopa Komisjon teatist võimalikest edasistest tegevustest ja eelnõudest 2008. aasta lõpuks.

 

Ideed on saatnud mõnelt poolt ka kriitika, mis viitab Ameerika kollektiivhagi (class action) süsteemi vigadele. Ameerikas kasutatakse selliseid nõudeid teinekord ära, et pressida välja suuri makseid ettevõtetelt, kelle süü ei ole alati tõestatud, aga kes siiski on sunnitud maksma, muuhulgas, selleks, et vältida avalikkuse negatiivset tähelepanu ja selle mõju aktsiahindadele.

 

Samas algne mõte kollektiivhagi süsteemi taga tundub paljuski mõistlik. Kohtus käimise hinnad ilma kollektiivse kahjunõude süsteemita on tihti liiga kulukad üksikisikule, kes sageli ka ei julge vastu astuda suurtele ettevõtetele. Selline süsteem tähendaks, et tarbijad saavad paremini oma õiguste eest seista. Samuti võib ette näha, et ettevõtted oleksid ka hoolivamad tarbijate vastu.

 

Lennufirmade ja reisibüroode vastu iseenesest pole Ameerikas veel väga palju kollektiivhagisid esitatud. Kuid mõned hagid siiski on juba, ja viimane oli hiljuti pikalt lennukis hoidmise tõttu, mille tõttu reisijad pidid kannatama janu, nälga, rahalisi kahjuksid ja muid ebamugavusi.

 

Niisiis, kollektiivkahjunõue tasub ehk ka Euroopa Liidus kaalumist. Ja kui üleeuroopalist kahjunõuet on keeruline sisse viia, siis kas ei võiks mõelda sellele Eestis.

 

%d bloggers like this: