Kellest saab EL president?

Viimasel ajal räägitakse Brüsselis üha rohkem sellest, kes võiks saada järgmiseks EL presidendiks. Euroopa Liidu Reformileppe kohaselt, mis  detsembris Lissabonis alla kirjutati ja mis nüüd ootab ratifitseerimist liikmesriikides, valitakse EL president kaheks ja pooleks aastaks (kvalifitseeritud häälteenamusega) liikmesriikide esindajate poolt. Praeguse leppe kohaselt on EL presidendiks liikmesriigi peaminister, kelle kord on EL eesistumist juhatada ja see vahetub iga kuue kuu tagant.

Presidendi roll saab olema EL Ülemkogu töö korraldamine. Samas lisab kaalu pikem ametiaeg ja tiitel, mis võimaldab  olulisemat rolli mängida eelkõige välispoliitilistes küsimustes. Paljud liikmesriigid tahaksid sellist sulge oma mütsi külge, nii et tahtjaid peaks jätkuma.

Avalikkuses on juba spekuleeritud mitme nimega. On pakutud endist Briti peaministrit Tony Blair’i, Jean-Claude Juncker’it – Luksemburgi peaministrit, Bertie Aherni – praegust Iiri peaministrit, Guy Verhofstadti – praegust valitsusjuhti Belgias. Viimane sooviks positsiooni kindlasti seda enam, et jäi brittide vastasseisu tõttu ilma Komisjoni presidendi kohast 2004. aastal. Ajakirjanduses on kandidaatideks nimetatud ka Wolfgang Schüsselit Austriast ja Alexander Kwasniewskit Poolast.

Arutelu selle üle jätkub kindlasti lähikuudel ja elavneb veelgi Prantsusmaa eesistumise ajal. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy on vihjanud sellele, et Tony Blair’il on tugevad omadused sellise ametiposti jaoks. Samas on mitmed EP sotsid (PSE) veendunud, et Blairi asumine USA investeerimispanga JP Morgan nõunikuks kõneleks jutskui sellest, et ta pole kandidaat. Otsuse tegemiseks olekski hea aeg Prantsusmaa eesistumine 2008. a. teisel poolel – seda loomulikult juhul, kui EL reformileppe ratifitseerimine, mis seadustaks uue EL presidendi ametikoha, kulgeb plaanikohaselt.

2009. aastal saab ka Euroopa Komisjoni ametiaeg läbi ja liikmesriigid peavad määrama uue Komisjoni juhi.  Erinevalt EL presidendist, peab aga Komisjoni presidendi kandidaadile kinnituse andma Euroopa Parlament.

Ajakirjanduses ongi juba spekuleeritud selle üle, kuidas jagatakse EL presidendi ja EK presidendi kohad Euroopa parteide arvestuses. Euroopa Parlament kinnitab tõenäoliselt Komisjoni presidendi kohale poliitiku, kes kuulub parteisse, millel on suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis. Euroopa Komisjoni praegune president Jose Manuel Barroso kuulub Euroopa Rahvaparteisse (EPP).

Kui pärast järgmisi valimisi parlamendis on EPP jätkuvalt suurim fraktsioon (praegu EPP-l 289 kohta ja PSE-l 215 kohta) siis sooviksid nad tõenäoliselt uuesti näha Komisjoni presidenti enda ridadest, võimalik, et Barroso jätkamist. Kui jõuvahekorrad on Euroopa  Parlamendis sarnased praegustega, siis peab EPP Komisjoni presidendi osas siiski kokku leppima sotsiaaldemokraatide ja liberaalidega. Selle toetuse hinnaks võib aga olla EL presidendi koht.

Sotside gruppi kuuluva brittide tööpartei endine juht Tony Blair oleks minu arvates hea kandidaat. Tal on tugev välispoliitika kogemus ja väga hea profiil  USAs. Meile ehk kõige olulisem on tema sirgeseldsus Venemaa suunal. Samuti esindab ta sotsiaaldemokraatliku “kolmanda tee” mõtteviisi, mille sõnastajaks on Anthony Giddens. Mees, kes külastab Eestit selle aasta märtsis.