22-25 september 2008 EP täiskogu istung

Mis on Internet? – on Euroopa Liidu selle nädala töös üks aktuaalsemaid küsimusi. Väljendagu see kasvõi selles, et mitu käimasolevat raportit on Euroopa Parlamendi lõppeva täiskogu nädala töökavas: terrorismivastase võitluse raport, mis käsitleb kihutustööd tegevaid Internetilehekülgi, meediakanalite koondumise ja Euroopa Liidu meedia pluralismi raport ning isikuandmete kaitse raport. Samuti arutatakse Internetiturvalisuse küsimusi seoses telekompaketiga.

Tänasel mitmekesisel meediamaastikul kerkib üha rohkem esile küsimus kas Internetimaailm on justkui eraldiseisev ruum, mis sinna ei kuulu. Soomet raputanud koolitapmised on tõestuseks, kuidas Internetti võib kuritarvitada selleks, et üles panna üleskutseteid ja näidata jõudu, mis ühel hetkel ületab piiri ja kandub reaalsesse maailma. See muudab järjest aktuaalsemaks küsimuse, kuivõrd tohib piirata isikuvabadusi, et tagada teiste isikute turvalisus ja julgeolek. Selle piiri tõmbamine läheb kaasaegses maailmas järjest keerulisemaks.

Selle valguses on väga tähtis  Euroopa Parlamendi (EP) käesoleval nädalal vastu võetud terrorismivastase võitluse raport (Euroopa Nõukogu raamotsuse kohta). EP raport sedastab, et terrorism ei alanud 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutega, kuid need näitasid maailmale ähvardava ohu ulatust ja sundisid lahti sõnastama võimalused, kuidas terrorismi tõkestada.

Terrorismi vastu võitlemine on seda raskem, mida rohkem terroristid oma tööriistu ja meetodeid uuendavad ja mitmekesistavad. EP raport sellest räägibki: side- ja infotehnoloogiate ja eriti Interneti areng on terroristidele andnud tõelise ülemaailmse tribüüni, kus nad võivad minimaalse hinna ja riskiga levitada propagandasõnumeid ning veebilehekülgedel töö- ja koolitusjuhendeid. Rääkides Internetist endiselt kui mõnes mõttes eikellegimaast, peame suhtuma väga tõsiselt just siinsesse vägagi reaalsesse terrorismiohtu. Viimastel aastatel on oluliseks kasvanud veebilehekülgedel terroristlik propaganda, tänaseks on olemas ligikaudu 5000 märgistatud terrorismile otseselt kutsuvat veebilehte, kuid see number on tegelikkuses palju suurem. Muret peaksime tundma mõju üle, mida kõnealune propaganda võib avaldada käitumisele ja terroristide ridadesse värbamisele.

Samas tuleb olla eriti ettevaatlik probleemi käsitlemisviisi osas, sest nii tundliku küsimuse puhul valitseb oht, et tahe parandada Euroopa kodanike turvalisust toob konkreetselt kaasa samade kodanike õiguste ja vabaduste piiramise. Probleemi keerulisuse heaks tõestuseks oli seegi, kui palju ja kui emotsionaalseid eriarvamusi tekitas kolleeg Marianne Mikko raport meediakanalite koondamise ja meediapluralismi kohta, mis põgusalt puudutas ka ajaveebe.

Paljude blogijate meelepaha tekitanud pluralismi raport soovitab ühes enim vaidlustatud punktis, mille kohaselt tuleks “täpsustada veebipäevikute ja kasutajate loodud infosisul põhinevate veebilehekulgede õiguslikku staatust, võrdsustades need õiguslikult mis tahes muu avaliku väljenduse vormiga. Raport võeti (napi) häälteenamusega täna siiski vastu.

 

Sõnavabadus kätkeb endas õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Rahvustevahelise vaenu õhutamise puhul on Eesti veebipõhistes foorumites räägitud sõnavabadusest kui kaitseventiilist, läbi mille inimene end igapäevaelus verbaalselt “rahuldada” saab. Kui veebiportaalid kutsuvad oma lugejaid üles verbaalselt välja elama, siis praktikas tuleks seda teha eeldusel, et teavet, avaldatud arvamusi ja seisukohti oleks võimalik seostada ka nende esitaja isikuga.

Siin on esimesed sammud tehtud kohtupraktikas. Ärimees Vjatšeslav Leedo kohtuskäik ja võit DELFI üle, näitab, kuidas veebis laimu levitamine on siiski ka osa reaalsusest ja selle eest võib saada kohtuliku karistuse.

Mõningal määral aitaks kindlasti ka innovatiivne lähenemine. Näiteks Soomet tabanud järjestikuste sündmuste tagajärjel on sealne valitsus soovinud keskenduda Interneti arenguvõimalustele, mis tooks kaasa eelhoiatuste ja ähvarduste õigeaegse teavitamise. Soome peaminister Matti Vanhanen oli pärast Jokela sündmusi vestelnud Microsofti ja Google’i juhtidega sellest, kuidas läheneda taolistele probleemidele. Viimase tragöödia puhul väidevalt jõutigi õigele kurjategijale jälile. Kahjuks teda ei saanud politsei andmetel vahi alla võtta, mis on aga juba eraldi küsimus.

 

Tervitatav on põhiõiguste kaitse küsimuses järgmine raport euroliidu kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta, milles parlamendisaadikud toovad märkimisväärselt tähtsa argumendina välja põhiõigused ja eriti eraelu puutumatuse. Raportis sätestatakse tingimused eesmärgi piiramisele ja proportsionaalsusele ehk et isikuandmete kogumine peab olema õiglane ja seaduslik, ja nende edasitöötlemine on lubatud juhtumipõhiselt, võttes arvesse politsei- ja õigusalase koostöö eripära, kuid üksnes siis, kui see on kooskõlas andmete kogumise eesmärgiga. Samas tunneb raportöör muret väljendi „mis tahes muul eesmärgil” üle, kuna too on liiga lai mõiste ega võimalda täielikult vastata eesmärgi piiramisele ning teeb Nõukogule ettepaneku sätestada selged ja olulised piirangud edasisele töötlemisele.

Telekomi paketist hääletati välja sätted, mille kohaselt muudetakse Internetipõhise teenuse pakkujad järelvalveteenuseks ehk et hakataks filtreerima allalaadimisi, jälgima piraatlust ja muud sarnast. Samas leidsid saadikud, et otsingumootoritega seotud andmekaitse küsimusi tuleb võtta arvesse. Selles raportis soovitatakse ka ühtlustada liikmesriikide need sätted, mis on vajalikud põhiõiguste ja -vabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse, konfidentsiaalsuse ja infotehnoloogia kaitse tagamiseks isikuandmete töötlemisel elektroonilise side valdkonnas.

Käesolev seadusloometöö, aga ka hiljutised sündmused Eestis ning Soomes, terrorismirünnakute planeerimine Pariisis, Londonis, Madriidis on selgeks üleskutseks, et Interneti kui meediavahendi teemaline Euroopa ülene diskussioon peab jätkuma ning tulevikus leidma lahendeid või kompromisse selle kohta, kuidas Internetti vaadelda ja sellesse suhtuda. Mis on Internet: avalik või privaatruum? 

Tarbijakaitse “scorecard”

Hiljutisel siseturu ja tarbijakaitse komisjoni istungil Euroopa Parlamendis toimus arvamuste vahetus tarbijakaitse volinik Meglena Kunevaga Euroopa Komisjoni uue algatuse – tarbija turgude tulemistabeli (scorecard) osas.

 

Komisjon on  teinud uuringu tarbijaturgude kohta, mida saab lugeda siit.

 

Järgmiseks aastaks on ette nähtud viie peamise näitaja (kaebused, hinnatase, rahulolu, ümberorienteerumine, ohutus) välja töötamine uue tulemustabeli jaoks. Selliste uuringute põhjal saab Kuneva sõnul edasi liikuda ja arendada võimalikud meetmed (või tagasi võtta juba kehtivad määrused, kui see aitab kaasa tarbijate heaolule).

 

Üheks peamiseks küsimuseks on kahtlemata kollektiivse kahjunõude teema, mida mainiti ka istungil. Selles osas on lubanud volinik võimalikke poliitika valikuid aasta lõpuks.

 

Loomulikult ei nähta selles igaaastases tulemustabelis lahendust kõikidele tarbijate probleemidele. Tegelikult nähakse Komisjonis seda lihtsalt ühe “hea valitsemistava” osana. On vaja õigeid andmeid, et nende põhjal teha õigeid otsuseid. Sellisena võib seda ainult tervitada.

 

Üldiselt tuleb aga kiita Komisjoni südikust tarbijakaitse küsimustes. Sellest ajast, kui Bulgaaria ja Rumeenia liitusid ning tervisehoiu ja tarbijakaitse voliniku portfell jagati kaheks, on tarbijakaitse muutunud tunduvalt kõrgema profiiliga küsimuseks. Struktuurimuutuse kõrval on oma osa kindlasti ka volinik Kuneva aktiivsusel.

 

Siiski peame ka volinik Kuneva ettepanekuid lähemalt uurima ja analüüsima. Näiteks tuleb ettevaatlik olla, kasutades turu analüüsimisel vaid hinna kriteeriumit. Samas on olukorras, kus näiteks oliiviõli on odavam Saksamaal,  kui näiteks Kreekas, kus seda  toodetakse, selline hinnaanalüüs  kindlasti huvitav! Sellise info kogumist toetavad ka kõik tarbijaorganisatsioonid. Scorecard annabki võrdlusvõimaluse.

 

Vastates küsimusele tarbijakaitseorganisatsioonide rahastamise kohta, kinnitas Kuneva, et see jääb suuresti liikmesriikide otsustada, aga scorecard peaks näitama ka seda, kui hästi finantseeritud ja edukad on olnud tarbijakaitseorganisatsioonid.

 

Tarbijakaitse olulisust silmas pidades ja head kogemust struktuurimuutustega Euroopa Komisjonis ehk tasuks ka meil veidi eksperimenteerida, et tarbijakaitse olulisust tõsta. Tarbijaid on Eestis ju tervelt 1.35 miljonit. Viimase Konjunktuuri Instituudi uuringu kohaselt ei tea aga tervelt kuuendik tarbijakaitseseaduse olemasolust (rääkimata selle sisust)! Siin peaks olema võimalik midagi ette võtta.  

Hansapanga “Laena mõistlikult” sai tarbijavolinikult auhinna

Eile toimus Brüsselis vastuvõtt, kus tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva andis üle auhinnad parimatele Euroopa Liidu tarbija teadlikkuse tõstmise kampaaniatele. 

Peaauhinna võitis Soome tarbijakaitseameti kampaania „Galactor and the Code-breakers” eest. Kampaania eesmärgiks oli veebimängu abil selgitada noortele nende õigusi ja kohustusi tarbijana.

Eriauhinnad uuenduslike ja tõhusate kampaaniate eest, said Iirimaa, Ühendkuningriik, Ungari, Norra ja ka Eesti.

Auhinnatud Eesti kampaania organiseerisid Eesti tarbijakaitseamet koostöös Hansapangaga ja sellega kutsuti üles mõistlikult laenama.

See on hea eeskuju ka teistele finantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele Eestis, aga esialgu domineerivad pigem sellised kampaaniad, mis pakuvad raha viitamata kohustusele see tagasi maksta või eksitavad stiilis ” Laenamine toob kingid ja jõulurahu!”   

Kui me ei suuda piirata inimeste hullutamist reklaamidega, siis peaksid hoiatavad kampaaniad  aitama inimesi mõistusele kutsuda. Täna kaovad viimased kahjuks agressiivse rahapakkumise vahele ära.

Paljud  on juba sattunud raskustesse, kuna ei ole oma laenuvõimet õigelt hinnanud. Nende jaoks on tulevased kampaaniad hiljaks jäänud. Selle suhtes peame ka küsima, et ehk on laenusid antud liiga kergekäeliselt?

Inimesi harivad kampaaniad peaksid muutuma üleriigiliseks tarbija teavitamise programmiks, mille hulka võiks kuuluda ka tasuta finantsabitelefoni loomine, neile kes on raskustesse sattunud või soovivad sõltumatut tasuta info rahaküsimustes.

%d bloggers like this: