1-4 september 2008 EP täiskogu istung

Sel nädalal toimus sügishooaja esimene Euroopa Parlamendi täiskogu istung. Erakorraliselt toimus see seekord Brüsselis, kus on täiskogu pidamiseks vajalik saal ka olemas. Strasbourgis kukkus augusti lõpus osa laest plenaarsaalis sisse ja kuna parandustööd võtavad aega siis tuli pidada istung seekord Brüsselis. Praeguseks on teavitatud, et ka järgmine istung, mis toimub septembri lõpus peetakse Brüsselis.

 

Üheks olulisemaks punktiks istungil kujunes loomulikult Venemaa-Gruusia konflikti. Esmaspäeval pärast erakorralist valitsusjuhtide koosolekut Brüsselis toimus arutelu ka Euroopa Parlamendis, mis kestis oodatult hiliste õhtutundideni.

 

Arutelul osaledes rõhutasin, et seoses erinevate arusaamadega Gruusias toimunust, on oluline moodustada sõltumatu rahvusvaheline komisjon. Erakorraline Ülemkogu koosolek on  aga tunnistuseks, et Euroopa Liit suhtub tõsiselt oma regiooni stabiilisusesse.

Euroopa Parlamendi välisasjade komisjon pidas tegelikult juba 20. augustil erakorralise koosoleku, kus osales ka Prantsusmaa eurominister Jean-Pierre Jouyet ja Gruusia välisminister Eka Tkeshelashvili ning seal otsustati ka selleteemaline resolutsioon koostada.

 

Resolutsiooni hääletus täiskogul toimus kolmapäeval ja vaatamata eriarvamustele arutelu ajal, näitas suur häälteenamus Parlamendi tugevat toetust Gruusiale selles konfliktis. Arutelul esitatud arvamused, et Gruusia on konfliktis süüdi ja selle algataja resolutsioonis ei esine. Vaata lisaks siit.

 

Teine oluline punkt üldkogul puudutas EL sanktsioonide raportit. Parlamendi täiskogu hääletas raportit, mis puudutab EL sanktsioone ja nende rolli ELi välispoliitilikas. Kirjutasin sellest pikemalt varasemas sissekandes.

Lõpetuseks mainiks ka arutelu Euroopa “sotsiaalpaketi” teemal. Nimelt esitas Euroopa komisjon kauaoodatud paketi juulis ja esimene arutelu, mis jäi küll välispoliitiliste teemade varju, toimus parlamendis sel nädalal. Eraldiseisvate eelnõudena on paketis sisalduv kindlasti vajalik. Jääb aga küsitavaks, kas Komisjon on pakett kokkuvõttes ikka on piisavalt ambitsioonikas ja kas sellel on piisavalt meetmeid, et lahendada probleeme, mis on tekkinud majandussurutise tingimustes.  

10.-14. märts 2008 EP täiskogu

Siit juba traditsiooniks saanud täiskogu lühikokkuvõte.

Eelmisel nädalal toimunud täiskogu istungil tähistati pidulikult 50. aasta möödumist esimesest täiskogu istungist – tol ajal parlamentaarse assamblee kujul. Täna, viiskümmend aastat hiljem saab rääkida parlamendi oluliselt suurematest volitustest ja tähtsamast rollist Euroopa institutsioonide ansamblis.

Seoses uue Lissaboni leppega võime eeldada, et see roll sureneb veelgi. Kuna uue Lissaboni leppe kohaselt hakatakse “kaasotsustusmenetlust” kasutama umbes 40 uues valdkonnas, muutub Euroopa Parlament suurema osa Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmisel sama tähtsaks kui Euroopa Liidu nõukogu.  See hõlmab tähtsaid poliitikavaldkondi, sealhulgas vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala õigusakte. Samuti antakse Euroopa Parlamendile uued tähtsad õigused eelarve ja rahvusvaheliste lepingute suhtes. 

Euroopa Parlamenti külastas president Ilves, kes meenutas hea sõnaga aega, mil ise siin tööd tegi, rõhutades, et mõistab Parlamendi olulisust veel enamgi oma praegusel positsioonil. 

Toimusid mitmed olulised välispoliitilised arutelud, sealhulgas arengukoostöö ja Venemaa valimiste teemal.  Oma sõnavõtus rõhutasin liikmesriikide tähtsust arengukoosöö teavitamisel mitte ainult riigi institutsioonides, vaid ka oma kodanikele, mis tagab omakorda suurema eelarvelise toetuse abi vajavaile riikidele. Kodanike jaoks on oluline teada, et raha ei lähe ühte musta auku, vaid konkreetsetele riikidele konkreetsete projektide jaoks. 

Venemaa valimisi puudutava resolutsiooni puhul ei olnud ma nõus meie fraktsiooni seisukohaga jääda erapooletuks. Olen nõus oma kolleegidega, et resolutsiooni oleks kindlasti vaja ka siis kui Medvedjevi on oma uuel postil ja on näha, mis suuna ta võtab (ja mis rolli Putin mängima hakkab).  Samas peaks olema ka iseenesestmõistetav, et demokraatliku institutsioonina Euroopa Parlament avaldab muret demokraatlike väärtuste säilimise kohta viidates opositsiooni liikmete vangistamiste ja kandidaatide mittelubamisega valimistele! 

19.-21. veebruar 2008 EP täiskogu istung

Selle nädala täiskogu istungi kokkuvõtteks panen ka kirja paar rida siin toimunust.

Toimusid mitmed olulised arutelud Lissaboni leppe ja Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni tagajärgede kohta.

Täiskogu  kiitis heaks Euroopa Parlamendi raporti Lissaboni lepingu kohta. Lepingus peeti muu hulgas oluliseks, et leping ratifitseeritakse kõigis liikmesriikides veel selle aasta lõpuks. 

Lissaboni lepe on üks aktuaalsemaid Euroopa Liidu teemasid, kuna kaalukausil on Euroopa tulevik ja hakkamasaamine maailmas, mis aastatega muutub kiiremini kui meie ise. Selles suhtes on hea tervitada seda, et Prantsusmaa, kellest sai alguse referendumite põrumisega kaasnev kriis, ratifitseeris esimese “vana-eurooplasena” leppe, olles teistele eeskujuks, et Euroopa ülesehitus peab kindlasti jätkuma.

Peab vaid lootma, et ratifitseerimisel ei hakka liikmesriigid lepet kuritarvitama poliitilistel eesmärkidel, nagu juhtus Slovakkias, kus muidu leppe poolt olev opositsioon pani ratifitseerimise eeltingimuseks selle, et juhtivpartei võtaks tagasi seaduse projekti, millega opositsioon ei taha nõustuda.

Samuti võeti täiskogul vastu Kesk-Aasia raport. Euroopa Liit avastas enda jaoks Kesk-Aasia vabariigid küllaltki hilja ja otsib käesolevaga vastuseid järgmistele küsimustele, sellest milline peaks olema ELi üldine lähenemine sellele piirkonnale, ja kuhu peaks Euroopa suunama oma põhitähelepanu.

Käesolev raport selge vastuse: esiteks, peame tugevdama oma sidemeid nende äärmiselt õli- ja maagaasi rikaste riikidega. Teiseks peame aga edutama poliitilisi ning diplomaatilisi sidemeid ja suhteid üleilmastuvas maailmas, ning keskenduma euroopalike põhiväärtuste ja põhimõtete kindlustamisele.

Mis puudutab tööd siseturu ja tarbijakaitse vallas, sellel nädalal jõuti kokkuleppele toodete turule toomise paketi osas. See pakett koosnes kolmest eelnõust, mille eesmärgiks on parandada turujärelvalvet ja toodete vaba liikumist. Muu hulgas täpsustati ka CE märgiga seonduvat, mis on olnud tähelepanu keskmes, seoses ohtlikke mänguasjadega avastamisega Euroopa kauplustes eelmise aasta sügisel.

Oluline on teadvustada, et CE märk on küll vastavusmärgistus, millega tootja võtab endale vastutuse EL nõuete täitmise eest, aga see ei taga automaatselt ohutust ja seega ei ole ohutusmärk. Samuti peab Euroopa Komisjon kokkuleppe kohaselt esitama uuringu toodete ohutusmärgistusest, millele vajadusel järgnevad eelnõud toodete ohutusmärgistuse kohta.

Esmaspäeval kuulutati välja ka Euroopa Parlamendi deklaratsioon selvehallide kohta, mis sai üle 400 MEPi allkirja ja millest kirjutasin 31. jaanuari sissekandes ja mida hiljuti täiendasin. 

23. jaanuar 2008 erakorraline täiskogu istung

Võimalus jätkata uut traditsiooni täiskogu istungite kirjeldamisekson tulnud oodatust varem!  Euroopa Parlament korraldab erakorralise istungi sel kolmapäeval (23.01), et anda oma reageering Euroopa Komisjoni poolt esitatavale energia ja kliimamuutuste paketile.

Komisjoni poolt esitatud eelnõud, mis puudutavad kasvuhoonegaaside vähendamist on igati teretulnud. Eelnõud järgnevad EL Ülemkogu 2007. aasta märtsi otsusele saavutada 20 protsendi kasvuhoonegaasi emissiooni vähenemine ja 20 protsendi energia tootmine taastuvatest allikatest.

Euroopa Liit peab võtma juhtiva rolli kliimamuutustega võitlemisel. Esmalt tähendab see tugevamat kontrolli heitmete üle erinevates tööstussektorites, sh energiat tootmises EL sees. Samas tuleb tagada EL tööstuse konkurentsivõime globaliseeruvas maailmas. Seetõttu on oluline, et ka riigid väljaspool EL-i kehtestaksid sarnased kõrged nõudmised.